Kodulaenu küsitakse rohkem, kolmandik taotlustest lükatakse tagasi

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnul on Swedbanki laenutaotluste maht viimastel kuudel kasvanud. “Keskmiselt vaatame kuus läbi kuni 3600 laenutatolust. Eelmisel aastal oli taotlusi samal ajal umbes 8 protsenti vähem,” ütles Pärgma.

Veel juunis tõi Eesti Panga ökonomist Jana Kask välja, et uusi eluasemelaenulepinguid sõlmiti kevadel enam-vähem sama palju kui aasta tagasi, kuid laenumaht on kasvanud, sest korraga küsitakse suurem summa.

LHV jaepanganduse finantseerimisosakonna juhi Marko Kiisa kinnitas, et LHV kodulaenude hulk kasvab koos LHV enda kiire kasvuga samas tempos. Kodulaenu pakub LHV praegu kolmandat aastat. “Selle aja jooksul on meilt laenusoovijate hulk püsivalt kasvanud. Turuolukorra täpset võrdlust me kahjuks avaldada aga ei saa,” ütles Kiisa.

SEB erasegmendi juht Triin Raudsepp avaldas, et keskmisest rohkem saab SEB kodulaenu taotlusi märtsist maini. “Sel aastal on taotluste mahud olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel, kuid suvel on taotluste arv tõesti veidi kasvanud,” ütles Raudsepp - kasv on olnud tema sõnul kaks kuni kolm protsenti.

Luminori panga kliendikommunikatsioonijuht Martin Kõrv ütles, et Luminor praegu erakordselt suurenenud taotluste arvu ei näe, teisalt on nii väljaantavate laenude mahud kui ka majapidamiste laenujääk viimastel kuudel selgelt kasvanud. Kõrv põhjendab, et see on majanduskasvu perioodil tavaline. “Inimeste sissetulekud kasvavad, kindlustunne tuleviku suhtes paraneb ja ollakse valmis rohkem tarbima ning selle jaoks ka rohkem laenama,” kirjeldas Kõrv.

Ta lisas, et ajal, kui keskmine palk kasvab üle 7 protsendi aastas, teevad madalad intressid laenamise inimeste jaoks piisavalt soodsaks.

Pärgma kinnitas, et Swedbankis kontakteerutakse kliendiga ühe tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, aga see sisaldab esmast indikatiivset vastust ning kliendile lisainfo andmist vajalike dokumentide kohta. “Peamiselt on lisaks vaja kinnisvara eksprethinnangut (hindamisakti) ning kui klient arveldab teises pangas, siis selle teise panga konto väljavõtet," kirjeldas Pärgma. Kui sellised vajalikud dokumendid on koos, saadetakse lõplik vastus reeglina kolme tööpäeva jooksul, ütles ta.

Kiisa ütles, et laenutaotleja saab vastuse kiiruse jaoks ise palju ära teha. Tema sõnul sõltub esmase laenupakkumise saamise kiirus kliendi esitatud info kvaliteedist ja põhjalikkusest. Keskmiselt saab LHV poole pöördunud taotleja esmase pakkumise 3-4 tööpäevaga. Ta lisas, et aeg võib aga olla pikem, kui kliendil pole seni LHV pangaga kokkupuuteid olnud ja tema tundmaõppimiseks tehakse lisatööd.

Martin Kõrv Luminorist ütles, et kodulaenu taotlustele vastavad nemad reeglina ühe kuni kahe päeva jooksul. Kui vastamine võtab aega kauem, näiteks kolm päeva, siis tõi Kõrv põhejnduseks üldise kiirema perioodi.

SEB erasegmendijuht tõi välja, et taotluste läbitöötamine võib suvel kauem aega võtta, sest on puhkuste aeg. “Üldiseks standardiks on eluasemelaenu projekti puhul esmase tagasiside andmine kahe kuni kolme päeva jooksul. Lõpliku otsuse saamine sõltub paljuski projekti keerukusest ja lisainfo vajalikkusest ning võib võtta ka paar-kolm nädalat aega,” rääkis Raudsepp.

Pärgma (Swedbank) arvates püsib kinnisvaraturg aktiivsena, aga ostuotsus kaalutakse tema hinnangul põhjalikult läbi. Pangaga võetakse ühendust varakult, et aru saada, mis on üleüldse kliendi võimalused: milleks valmis olla, kui suur on omafinantseering, mis hinnaklass on mõistlik jne. Tehinguni võidakse jõuda alles mõne kuu või poole aasta pärast.

Pärgma sõnul püsib tagasilükatud taotluste hulk 30 protsendi ringis. Ta lisas, et peamised põhjused taotluste tagasilükkamiseks on varasemad võlgnevused, liialt suured kohustused või ebapiisav omafinantseering.

Martin Kõrv (Luminor) ütles, et tähtajaks tasumata laenude osa, mis juuni lõpu seisuga moodustas vaid 2,8 protsenti kõigist laenudest, näitab, et Eesti inimeste võimekus laenu võtta ja seda korralikult teenindada on hea.

“Lisaks suurenenud sissetulekutele on kasvanud ka inimeste varade mahud. Kui näiteks 2008. aasta lõpus ületas majapidamiste laenujääk hoiusejääki rohkem kui kaks korda, siis selle aasta teise kvartali lõpus oli laenujääk hoiusejäägist vaid 15% suurem,” ütles Kõrv.

Ka Raudsepa (SEB) hinnangul on Eesti kodulaenu turg endiselt aktiivne ning inimeste krediidivõimekus heal tasemel. “Seda toetab kõrge tööhõive ja viimastel aastatel valitsenud stabiilne palgakasv,” ütles ta.