Hoiame hinge kinni, et Trump meie vastu kaubandussõda ei algata

„Viimaste aegade süngete majandusuudistega näib hästi kokku käivat statistikaameti äsjane teade, et Eesti eksport kahanes juunis aastatagusega võrreldes koguni 10% võrra,“ kirjutas Nestor. „USA-Hiina kaubandussõja asemel põhjustasid languse, vähemalt osaliselt, ühekordsed põhjused, nagu volatiilne kütuse- ja energiakaubandus ja väiksem arv tööpäevasid.“

Esimese poolaasta kokkuvõttena võiks pigem tema sõnul tõdeda, et praeguse maailmamajanduse taustal läheb Eestil veel päris hästi: siin toodetud kaupade eksport on kasvanud 4%, ilma juuni suurt langust arvesse võtmata koguni 7%.

Vaadates eksporti riikide järgi, oli Eesti kõige kiiremini kasvav eksporditurg USA – põhjuseks telekommunikatsioonielektroonika ja pakiautomaatide müük. „Nüüd tuleb küll hinge kinni pidada – mis juhtuks kui Donald Trump märkab, et meie eksport USAsse ületab nende importi Eestisse lausa viis korda?“ küsib Nestor.

„Ka teised kõige kiiremat kasvu näidanud eksporditurud ei olnud esimesel poolaastal Eesti jaoks kõige tavapärasemad: enam kui 80 miljoni euro võrra suurenes eksport nii Taani kui Hispaaniasse. Mõlema riigi puhul oli suure numbri taga küll kütusemüük, mis ostjat ei küsi,“ jätkas Nestor. „Samas ei tohi kurta ka 2% ekspordikasvu üle Eesti kõige tähtsamal sihtturul, Soomes, sest tervikuna oli riigi impordinõudlus samal ajal languses. Kuigi Eesti tähtsuselt teise ekspordipartneri Rootsi puhul langes kaupade väljavedu 4%, oli see täielikult põhjustatud telekommunikatsiooniseadmete kaubavoo ümbersuunamisest USAsse. Ilma seda arvesse võtmata, oleks eksport Rootsi kasvanud 8%.“

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kirjutas oma kommentaaris, et SKP kasv ei sõltu mitte ainult sellest, kui palju me suudame rohkem eksportida, vaid ka sellest, kui suur on ekspordi- ja impordikasvu vahe (väliskaubandusbilanss), sest import on arvestuslikult kulu. „Kaupade puhul on see Eestis alati negatiivne – mida rohkem negatiivne, seda rohkem see SKP kasvu arvestuslikult pidurdab. Selle aasta esimesel poolaastal oli väliskaubandusbilanss vähem negatiivne, kui eelmisel aastal ehk selle (jooksevhindades) majanduskasvu pidurdav mõju oli väiksem,“ märkis Mertsina.

Mertsina kirjutas, et välisnõudluse lähiaja olukord sõltub paljuski sellest, millise suuna võtab kaubanduskonflikt USA ja Hiina vahel ning kui palju levib protektsionism teistesse riikidesse, sealhulgas Euroopa Liitu. „Euroopa riike ohustab täiendavalt veel leppeta Brexit - sellel pole küll tugevat otsest efekti Eestile, kuid negatiivne mõju läbi kaubanduspartnerite võib siiski arvestatav olla. Euroopas on veel Saksamaa majandusolukorda halvendanud eelmise aasta septembrist kehtestatud rangemad keskkonnaalased nõuded autotööstusele, mis on autode tootmist oluliselt vähendanud.“