Kolmekümnendates kinnisvaramiljonärid kasvatavad varandust

Endisesse tselluloositehasesse, praeguse nimega Fahle Parki, büroopindasid rajava kinnisvarafirma Fausto Capital portfelli maht kasvas 78 miljonilt 113 miljonile eurole. Sellest suure osa moodustas südalinnas asuva ja Postimees Grupi poolt renditud Maakri 23A ärihoone ostmine, aga ka kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus.

„Portfelli on lisandunud eelmisel aastal ostetud südalinna keskmes asuv Maakri 23A ärihoone ning portfelli suurenemine on toimunud ka parenduste ja vara hindamisaktide väärtuste tulemusena,“ täiendas Karpov. Ta lisas, et seoses Fahle arendusega võeti mahukas pangalaen ning eelmise aasta lõpetamata ehituse kulud on arvestatud majandusaasta aruandes investeeringute hulka.

Fausto Capitali ärikinnisvara laiub Tallinnas ja Tartus, viimases avati hiljuti Telia peahoone. Seoses Fahle arendusega on Karpovi sõnul aktiivses ehitusfaasis 30 000 ruutmeetrit büroopinda.

„See on väga suur maht Tallinna mõistes. Laias laastus on see sama suur kui kõik meie teised objektid kokku,“ ütles ta.

Karpovi kinnitusel plaanib ettevõte iga hinnaga Fahle Pargi esimese ehitusetapi lõpetada selle aasta lõpus, et rentnikud saaksid sisse kolida. Näiteks on seal suuremad rentnikud Büroohotell, meediakontsern Postimees Grupp, ravimite hulgi- ja jaemüüja Magnum ning ehitusmaterjalide tootja Stora Enso.

Teisalt nentis ta, et Fahle Pargi ehitushinnad on läinud planeeritust kõrgemaks. Samuti on niivõrd vanade hoonete ümberehitamist saatnud muinsuskaitse järelevalve. Seetõttu on tulnud teha kavandatust keerulisemaid ehitustöid, mis on arvatust kallimaks maksma läinud, lisas Karpov.

Tallinna sadama äärsele alale büroopindasid rajava osaühingu Porto Franco juht Rauno Teder sõnas, et Fahle arendust võib nimetada äärelinna büroopinnaks. „Seal on oma plussid ja miinused, ent sellest peaksid arendajad ise rääkima,“ teatas ta. Tema sõnul pole nad konkurendid, sest südalinna ja äärelinna kliendid erinevad oluliselt.

Seevastu Technopolis Ülemiste juht Gert Jostov ütles, et terve Ülemiste piirkond on pealinnas praegu apetiitseim koht ärikinnisvara arendamiseks. „Fahle on siit kiviviske kaugusel. Kindlasti ma ei arva midagi halvasti sellest piirkonnast,“ teatas ta.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal kirjutas hiljuti Äripäevas, et kinnisvaraturul muutub murelapseks bürookinnisvara. Erinevatel andmetel valmib uuel aastal Tallinnas ligi 100 000 ruutmeetrit büroopinda, mida on poole rohkem kui eelnevatel aastatel.

„Seda on palju, Maakri kvartali puhul nägime, kuidas korraga tekkis kesklinnas palju uut kontoripinda ja seda pole siiani täidetud," märkis Habal. Tema sõnul on bürookinnisvara arendusel vähe riigitellimusi, mistõttu ehitatakse arvukalt juurde spekulatiivset kinnisvara.

Karpovi sõnul on Fahle arenduses 30 000ruutmeetrist rentnikega täitmata üksnes 6000 ruutu. Tema hinnangul bürookinnisvaraturul katastroofi pole, ehkki ehitushinnad kasvavad ligi 5 protsenti aastas ja konkurents turul on tihe. Lisaks on tekkinud üürihindadele lagi.

„Kui hinnad on mõistlikud, siis üürnikke jagub. Paraku on üürihinnad osati üles läinud ehitushindade tõusmise tõttu, see võib tekitada olukorra, et osale pindadele jäädakse üürnikke kauemaks otsima,“ arvas ta.

Technopolis Ülemiste juht Jostov ütles, et tekkinud turuolukorras tuleb arendajatel ehitushindade tõus sageli enda taskust maksta. „Osa saab katta hinnatõusust, aga suure osa oleme arendajana ise alla neelanud,“ ütles ta.

Porto Franco arendaja Rauno Teder ütles, et sadamaäärsele arendusele on praeguse seisuga rentnikud leitud enam kui poolele büroopinnast. Tema sõnul tõstavad nad rendihindasid iga nelja kuni kuue kuu tagant koos täituvusega.

Tederi meelest on vastupidiselt Habali analüüsile praegune aeg ärikinnisvara arendamiseks soodus. „Ettevõtted laienevad ja teevad organisatoorseid ümberkorraldusi. Neid ongi kõige loomulikum ja lihtsam teha uutele üüripindadele kolimisega,“ lisas ta.

Tulevikus plaanib Fausto Capital ehitada Merivälja muulile kolmekorruselise jahisadama koos restorani ja hotelliruumidega, ent kohalikud on avaldanud arendusele vastuseisu, sest nende hinnangul on see liiga mahukas. Lisaks süüdistasid nad Faustot kurnamistaktikas, kui viimane tahtis projekti tutvustamiseks korraldada mitu koosolekut.

Karpov ütles, et selle arendusega pole asjad veel edasi liikunud, sest Tallinna linn alles uurib selle võimalikku mõju keskkonnale ja talle pole uuringutulemused teada. Raepressi teatel tellis uuringu Tallinna keskkonnaamet ehk praegune keskkonna-ja kommunaalamet.

„Uuringu järeldustest selgub, kas ja mis mahus on arendaja plaanid looduskeskkonda kahjustamata realiseeritavad,“ teatas Raepress. Täpsemaid kuupäevi Raepress ei avaldanud.

Fausto Capitalist kaks kolmandikku kuulub Kenneth Karpovile, kes saavutas sellega ka Äripäeva 2017. aasta Rikaste TOPis 103. koha. Ülejäänud kolmandiku omanik on Sven Mihailov, kes oli samuti ülemöödunud aastal TOPi viiesaja esirikka sekka jõudnud.

Möödunud aastal hinnati Karpovi varanduse suuruseks 37 miljonit eurot, mille tulemusel tõusis ta Rikaste TOPis 28 koha võrra ettepoole. Tema äripartneri Sven Mihailovi vara oli möödunud aastaks kasvanud 18,6 miljonile eurole. Tema tõusis rikaste edetabelis 43 koha võrra, jõudes 184. kohale.

Karpovi juhitud Fausto Minerals OÜ kandideeris pakkumisele kinnistuga Tartu mnt 80p. Tegu oli Tallinnas endise tselluloosivabriku kvartalis paikneva ligi poole hektari suuruse maatükiga, mis tuntud ärimehelt Rein Kilgilt 2003. aasta sügisel välja peteti.

Toona 28 miljoni krooni väärtuseks hinnatud krundi müüs Kilgi ainuomandis oleva firma L.Rei juhatuse liige Tarmo Teeväli Kilgi teadmata 3,3 miljoni krooni eest äsja asutatud OÜ-le Avalist. Kogu asja muutis pikantsemaks, et Avalisti omanike nimel käis Kilgiga rääkimas Kalev Kurg, tuntud allilmamees, kes 2005. aastal oma kodumaja juures maha lasti.

Maksuameti hankel kandideerides ulatusid nii Fausto kui ka Fausto Real Estate’i maksuvõlg 120 806 euroni. Karpov kinnitas nüüd Äripäevale, et aktsiaseltsil Fausto (nüüdse nimega OÜ Fausto Grupp) oli 2008. aastal majanduskriisi ajal maksuvõlg, mille tasumisest peaks olema nüüd möödas pea kaksteist aastat. „Ühtegi vaidlust pole meil maksuametiga kunagi olnud,“ lisas Karpov. Oma väidete tõestamiseks saatis Karpov ajakirjanikule Fausto Capitali maksukäitumise koondhinnangu, mis tema sõnu kinnitasid. Samuti ütles ta, et väga edukaks kujunenud ettevõttel Fausto Capitalil pole olnud ühtki maksehäiret ega maksuvõlga.

Kaks aastat pärast üürihanke väljakuulutamist kolis maksuameti teenindussaal Ülemistele Lõõtsa tänavale.