Hoiustajate rahaga toidetakse keelatud tehinguid

“Nad (hoiustajad – toim) lihtsalt lähevad sinna selle peale, et hoiuseintress on kõrgem. Muidugi on kõrge! Pankades pole midagi, meie liidu ühistutes on intress hoiustel tõenäoliselt 5–6% ringis olnud enamasti, mitte rohkem,” hindas hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Andrus Ristkok hoiu-laenuühistut ERIAL, mis meelitab hoiustajaid ligi kuni 12% intressiga. ”No aga kui keegi pakub 12, jumal hoidku, miks mitte võtta! Vaatamata sellele, et võib-olla ühel päeval jääb sellest rahast ilma.”

ERIALi hoiu-laenuühistu on kiiresti kasvanud, napi aastaga on ühistuga liitunud üle 700 inimese ja andnud sellele kasutada üle 6,5 miljoni euro.

ERIALi juures on aga mitu kohta, mis tekitavad vähemalt küsimusi. Eelmise aasta algul ERIALi hoiu-laenuühistu sündides oli selle juhatuses käibemaksupettuses süüdi mõistetud Ilya Dyagelev, keda karistati tingimisi vangistusega. Pettuse ajal Morozovi nime kandnud Dyagelevi katseaeg lõppes eelmise aasta mais, selleks ajaks oli ta olnud kaks kuud jaanuarist märtsini hoiu-laenuühistu ERIAL juhatuses. Märtsis võttis tema koha juhatuses üle Daniela Dalberg-Dyageleva.

Daniela Dalberg-Dyageleva vastas Äripäeva ajakirjaniku telefonikõnele, kuid ei soovinud telefonis selgitada, milline on tema roll ERIALis. ERIAL suhtles meediaga vaid oma juriidilise osakonna kaudu.

Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand märkis, et rahapesu andmebüroolt tegevusluba taotledes ei tohi ettevõttel endal ega tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal või omanikul olla kehtivaid karistusi riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest. “Laenu-hoiuühistu ERIAL sai loa eelmisel aastal ning nende taotluses esitatud inimestel ei olnud sellel hetkel kehtivaid karistusi,” ütles Reimand.

Siiski on koosolekute protokollidest näha, et käibemaksupettuses süüdi mõistetud Dyagelev ei ole ERIAList kuskile kadunud. Tema ja ERIALi juhatuse liige Daniela Dalberg-Dyageleva on nimelt esindanud ühistu üld- ja erakorralistel koosolekutel kõiki ühistu liikmeid volitatud esindajatena. Nii on nad peamiselt kahekesi võtnud vastu kogu ühistu eest otsuseid 100% poolthäältega. Näiteks toimus erakorraline üldkoosolek veebruaris, kus Dalberg-Dyageleva ning Dyagelev esindasid kahekesi ühistu 768 liikme seisukohta. Koosolekutel ei ole keegi olnud justkui vastu sellele, et nad on kahekesi mitmel korral otsustanud, et Daniela Dalberg-Dyageleva ettevõte Delkona võib suurendada ühistus osalust ning on selleks kandnud ühistusse 450 000 eurot.

ERIALi juriidiline osakond vastas ERIALi ja Daniela Dalberg-Dyageleva ettevõtte Delkona seotuse kohta, et neil on ühine juhatuse liige.

Hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Ristkok tõdes, et tõenäoliselt on ERIALis otsustamine ikkagi juhtkonna, mitte ühistu liikmete käes. “Kui seal on liikmeid 500–600, mida need teised liikmed teavad?” küsis Ristkok ja pakkus, et nad on läinud ühistusse vaid selle peale, et hoiuseintress on seal kõrgem.

Mis eesmärk võiks aga sellisel osaluse suurendamisel olla, kui ühistus on kõigil üks hääl ehk võrdne mõjuvõim? “Et saada ühistus kogutud hoiustepakki omatahtsi kasutada,” selgitas Ristkok. Ta märkis, et seadus piirab seda, et ühegi välja antud laenu suurus ei tohi ületada 20% omakapitalist. Äriregistri andmetel on ERIALi omakapital 1 000 000 eurot, mis lubab ühele ühistu liikmele, kelle seas on ka ettevõtted – ka Dalberg-Dyageleva firma ja ERIALi tütarfirmad –, korraga välja laenata 200 000 eurot.

Oma olemuselt peaks hoiu-laenuühistu koondama inimesi, kes tahavad ühistusse panustada raha, mida ühistu omakorda intressiga oma liikmetele välja laenab. Eelmisel aastal anti välja laene 1,9 miljoni euro väärtuses. Laenude sihtotstarve oli aruande põhjal enamasti kinnisvaraga seotud arendustegevus. Väiksemal määral anti investeerimislaene ka ettevõtetele ning väikelaene eraisikutele.

Hoiu-laenuühistu ERIAL juriidiline osakond ütles, et 12% intressi saavad nad pakkuda oma väljatöötatud investeerimispoliitika tõttu, mis tähendab investeerimist kinnisvarasse. “Hoiu-laenuühistu investeerib kinnisvarasse, mida ise arendab ja müüb. Iga investeeringuprojekt on läbi töötatud ühingu krediidikomitee ning finantsnõustajate poolt,“ vastas osakond.

Hiljem palus ERIALi juriidiline osakond kommentaari muuta, öeldes, et kinnisvara ise arendamise ja müümise väide on ekslik. "Hoiu-laenuühistu ERIAL annab oma liikmetele laenu, teatud juhtudel ka kinnisvara arendamiseks. Laen antakse kinnisvara tagatisel. Hoiu-laenuühistu ERIAL ei arenda ise kinnisvara.“

Seadus ei luba aga hoiu-laenuühistutel omandada muud kinnisvara peale selle, mida on vaja nende peamiseks ja püsivaks tegevuseks. Samuti ei kuulu kinnisvarainvesteeringud hoiu-laenuühistute seaduses nimetatud tegevuste alla.

Kinnistusraamatu põhjal kuulub hoiu-laenuühistule ERIAL mitu objekti, näiteks kolm üksteise kõrval asuvat kinnistut Viimsi vallas Laiakülas ja kaks kinnistut Tallinnas Pirital. Eelmise reede seisuga oli Viimsi kinnistute juurde tekkinud märge kinnistamisavalduse kohta. Selleks ajaks oli Äripäev Erialilt nende investeerimisstrateegia kohta juba küsinud.

Lisaks on olnud ERIALi hoiu-laenuühistu mitme kinnisasja omanik, mille omandus on nüüdseks liikunud ERIAL Kinnisvara OÜ-le, mis on ühtlasi ühistu liige. Neile kinnisasjadele on kinnistusraamatus märgitud ka hüpoteek ERIALi hoiu-laenuühistu kasuks.

ERIALi juriidilise osakonna sõnul on nende investeeringud seotud ERIALi tütarettevõtetega, mille peamiseks tegevusalaks on kinnisvara arendamine ning tulu teenimine hoiu-laenuühistule.

Hoiu-laenuühistu tütarfirmale ERIAL Kinnisvara on eelmisel aastal tekkinud 343 000 euro eest pikaajalisi laenukohustusi. Ettevõte on võtnud eelmisel aastal 14% intressiga kaks laenu suuruses 250 000 ja 93 000 eurot. Samal aastal andis ERIAL Kinnisvara ise välja 249 950 eurot investeerimislaenu intressiga 16%. Selle laenu peaks ERIAL Kinnisvara tagasi saama 2023. aastal. Ettevõte ise aga maksab suurema laenu tagasi aastaks 2023, väiksema 2033.

Lisaks on ERIALi hoiu-laenuühistu liige ka ERIAL Automaailm OÜ.

“Nad investeerivad hoiustajate raha kinnisvarasse, mis seaduse järgi ei ole päris korrektne,” nentis Andrus Ristkok. Tema sõnul on hoiu-laenuseadus suhteliselt lihtne, kuid seal on siiski oma põhimõtted. “Kuna see on ühistuline asutus, puudub sellel praktiliselt finantsjärelevalve. Seadus püüab tagada, et kui seadust järgitakse, ei võtaks ühistud liiga suuri riske. Kõiksugu varalised tehingud on alati riskid. Nad ei tohiks investeerida kinnisvarasse ega muusse sellisesse soliidsesse varasse. Ja ka mitte aktsiatesse,” ütles Ristkok.

Tema sõnul on investeeringud varasse lubatud ainult mingite laenude või laenutagatiste realiseerimiseks. “Aga kui ettevõtted tegelevad sellega, et raha paigutatakse näiteks kiirlaenuturule või kinnisvarasse, siis see kindlasti ei lähe kokku jätkusuutliku ja riskivaba majandamisega ühistu puhul.”

Ristkoki sõnul tekib küsimus, et kui hoiustajate raha on investeeritud vaid kinnisvarasse, kuidas saaksid inimesed turu kõikudes ja kriisi ajal hoiustest raha välja võtta.

Ristkoki sõnul ei olnud hoiu-laenuühistute liidu ühistutes hapusid laene ka kriisi ajal, kuna reegleid järgivad ühistud on konservatiivsed ja riskikindlad. Ristkok märkis, et pangad paigutavad kogu aeg raha varadesse, sest seal on pangajuhtidele eesmärgiks antud kasumijaht. Ühistus on asjad aga teisiti: omanikud ja seega ka otsustajad on ühistuga liitunud hoiustajad, kes on üldkoosolekul otsustajad. “Kui nad on kehvad otsustajad, siis võib muidugi halvasti minna, aga kui nad on natukenegi agaramad, siis ei saa sellist asja juhtuda.”

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Paula Soontaga ütles, et kontrollimehhanismidena peab igal ühistul olema vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kus igal liikmel peab olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolmeaastane töökogemus raamatupidamise või rahanduse või äriühingu majandustegevuse revideerimisega seotud ametikohal.

Lisaks kontrollib ühistu tegevust ka audiitor, jätkas Soontaga ja selgitas, et audiitor peab hindama, kas hoiu-laenuühistus täidetakse ühistu juhtimisele ja teenuste osutamisele seaduses sätestatud nõudeid.

Äripäeva käes olevas selle aasta 12. veebruari erakorralise üldkoosoleku aruandes seisab, et äriregistri põhjal ERIALi hoiu-laenuühistusse kuuluvad Irina Bystrika, Timur Bogdanov ja Viktoria Bogdanova on osalenud koosolekul, ent neid on volinikuna esindanud selles loos juba mainitud käibemaksupettur Ilya Dyagelev.

Oma ettevõtte kaudu 5000 eurot ERIALi hoiu- ja laenuühistusse pannud naine oli ERIALi taga seisvate inimeste taustast kuuldes üllatunud ja ehmunud. Pärast pisikest pausi tõdes ta, et tegelikult oli tal juba enne ühistuga liitumist ja sinna raha panustamist väike kahtlus, et midagi võib olla valesti.

Ta selgitas, et tegi enne ühistu liikmeks astumist ka taustatööd, aga tunnistas siiski, et ERIALi juhatusse kuuluvate inimeste kohta ta suurt midagi välja otsida ei suutnud. „Ma ei leidnud nii palju infot nende kohta, kui oleks tahtnud leida. Kui oleks neid asju teadnud, siis ei oleks küll seda investeeringut teinud. Otsisin, mis ma otsisin seda materjali, aga taustainfo ei tulnud sellisel kujul välja. Sõbranna aitas ka, umbropsu ei läinud ühistusse, aga väikese hingevärinaga küll,“ jätkas ta, lisades, et ta ei teadnud ka sellest, et ERIAL kinnisvarasse investeerib.

„Nad ei ole koosolekuid korraldanud, nad saatsid aastaaruande. Ma pole seda jõudnud põhjalikult vaadata,“ tunnistas ta Äripäevale. Hiljem meenus talle, et tegelikult leidis kirjakastist kutse augusti lõpus toimunud koosolekule, veebruaris toimunud erakorralisest üldkoosolekust ei teadnud ta aga midagi. ERIALiga oli liitunud selle aasta alguses. Samuti polnud ta teadlik, et tema eest teeb otsuseid Daniela Dalberg-Dyageleva,

Tema hoiuse tähtaeg on uue aasta alguses ja siis on ta mõelnud raha välja võtta.

ERIALi hoiu-laenuühistusse kuulub ka avalikkusele üpris tuntud inimene, kes teemast kuuldes keeldus oma nimega rääkimast, põhjendades seda isiklike rahaasjadega. Küll aga ütles ta, et pani ERIALi enam kui 10 000 eurot ning tegi seda üksnes investeerimise eesmärgil. Aastaseks tootluseks on 11%, avaldas ta. „Ma natuke uurisin sõprade käest tausta. Kõik ütlesid, et nii nad (hoiu-laenuühistud – toim) teevadki: paigutavad raha kuhugi sellisesse kohta, et saavad nii kõrget intressi maksta,“ kirjeldas ta ERIALiga liitumist.

Hoiustaja tõdes, et sai mõne päeva eest ERIALi majandusaasta aruande ning selles ta midagi kahtlast ei näinud. „Mulle on tundunud need asutused kogu aeg küsimärgiga, aga nad ju toimetavad. Neil on kontorid kallitel pindadel,“ ütles ta ja tunnistas, et see tekitas temast usaldust. Ta tõdes, et kõik ERIALi senised lubadused on täidetud, näiteks saab ta igakuist intressi kindlal kuupäeval ning ühegi maksega pole hilinetud.

Samas on ta enda jaoks selgeks mõelnud, et kui novembris saabub tema hoiuse tähtaeg, vaatab ta üle majanduse seisu ning kaalub hoiuse pikendamata jätmist. Hoiustaja küsis, et kui Äripäeva kahtlused ERIALi kohta tõeks osutuvad, siis kas see võib tähendada ka seda, et ühistu kaotab litsentsi. „Minu jaoks oleks see suht katastroof!“ ütles ta.

Ta nentis, et tegi enne ühistusse astumist põhjalikku tööd ja seetõttu on ta ka teadlik, et teda esindab Daniela Dalberg-Dyageleva. Hoiustaja pole ühistu koosolekutel osalenud.

Tuntud arst, kes ei soovinud samuti oma nime avaldada, on ka ERIALi hoiu-laenuühistu liige. Ta märkis, et sattus ERIALi liikmeks üsna juhuslikult, tal oli võimalus paigutada vaba raha ning ta otsustas hoiu-laenuühistu kasuks. „Enne, kui ma astusin sinna, vaatasin, kes on juhatuses, küsisin dokumente ja uurisin. Istusin seal (ERIALi kontoris – toim) poolteist tundi ja lugesin. Kuna mina neid inimesi ei tunne ja mul polnud infot, et nad on kahtlase taustaga, siis ma ikka usaldasin. Vaadake, ma olen juba sellises vanuses inimene, et ma ei saa kõiki pidada sulideks. Siis ei saa ju üldse elada,“ rääkis ta.

Kui Äripäev tutvustas hoiustajale ERIALi eestvedajate tausta ning tegevust, paistis ta esiti skeptiline. „Aga kui nad oleks sulid, nad oleks ammu kadunud ju! Kui ma vaatan, kuidas dokumendid olid ja kuidas nad maksavad intresse, siis on kõik väga korralik. Kui see oleks petuskeem, siis nad ei maksaks ja vassiks. Sellist asja pole olnud,“ arutles ta, küsides hiljem siiski, et kas nende kahtluste taustal peaks ERIAList välja astuma.

Arst ütles, et mõistab inimesi, kes raha hoiu-laenuühistutesse panevad. „See, mida teevad Skandinaavia pangad… Nad mõnitavad ju meid! Kõik kasumid lähevad Rootsi. Sellepärast inimene, kellel tekib vaba raha, otsibki võimalust see kuhugi mujale panna,“ jätkas ta.

Toona veel Morozovi perekonnanime kandnud Ilya Dyagelev juhtis koos kaaslasega kullaärile spetsialiseerunud grupeeringut, kellel õnnestus valeandmete esitamise läbi aastatel 2011–2012 jätta riigile maksmata 360 000 eurot käibemaksu. Selleks kasutati äriühinguid, mille juhatuse liikmeteks oli Morozovi ja tema äripartneri tuttavad.

Põhja ringkonnaprokurör Andrei Voronin kommenteeris toona, et kulda osteti pettuse tarbeks nii Lätist kui Eestist. „Kulda soetati ka mustalt turult, pandimajadest ja toimetati Eestisse ebaseaduslikult üle piiri. Kulla müügil konkurentsieelise saamiseks vormistati kauba liikumine läbi varifirmade, mis jätsid riigile käibemaksu tasumata – nii oli võimalik müüa kuni 20% odavamalt,“ selgitas prokurör käibemaksupettuse olemust.

Tasumata käibemaksult saadud summad võtsid kaks ninameest ettevõtetest välja isiklikult või kandsid raha üle varifirmadele. Morozovil oli ettevõtmises operatiivne roll: dikteerides ja jagades juhtnööre varifirmade raamatupidajatele ning juhtidele. Ametlikult oli Morozov justkui ettevõtete nõustaja reklaamiteenuste pakkumisel. Rahaküsimuste üle otsustamisel konsulteeris ta aga oma nö äripartneriga. Sealhulgas jõudis kohtukolleegium järeldusele, et Morozov polnud skeemi põhikorraldaja, vaid nö palgatööline, teenides ettevõtmise eest 2000 eurot kuus.

Ilya Dyagelevi katseaeg lõppes eelmise aasta mais.

ERIALi endised ja praegused juhatuse liikmed Daniela Dalberg-Dyageleva (varasema nimega Tatjana Birev), Ilya Dyagelev ning Erik Margijev tegutsevad koos veel mitmetes teistes ettevõtmistes: müüakse nii väärismetalle, kohvi ja kohvitarvikuid, elektrilisi kodumasinaid ning tegeletakse ekspedeerimise, programeerimise ning juriidilise nõustamisega. Ühine joon ettevõtetes on muu hulgas see, et töötajaid neid ettevõttes väga ei leidu, kõikudes enamasti 0–1 vahel.

Näiteks tegi Margijevi 2001. aastal asutatud firma OÜ Steel Marine 2016. aasta keskel suure pöörde. Kui varem remontis ettevõte paate ning laevu, samuti rentides büroopindasid, siis seejärel vahetati nii ettevõtte nime kui ärisuunda. Samal ajal sisenes ettevõtmisesse ka Ilja Morozov (ehk Dyagelev). Uue palega Green Channel Express OÜ fokusseeris end ametlikult ekspedeerimisele, kuid valdav osa müügitulust teeniti hoopis hoonete üldpuhastusest, seda peamiselt Lätist. See tõi ka edu: käive kasvas rohkem kui 30 korda 5,2 miljoni euroni. Käibe hüpe samas ei kestnud kaua: 2018. aasta keskpaiguks näitas käive järsemat langust.

Sarnase käibehüppe tegi ettevõte Coffee House, mis käis selle aasta kevadel meediast läbi seetõttu, et Starbucks käis ettevõttega kohut, apelleerides, et firma logol on liigseid sarnasusi Starbucksi brändiga. Postimees kirjutas aprillis, et kui tööstusomandi apellatsioonikomisjon andis õiguse Eesti ettevõtjale, siis maakohus tuvastas kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud.

Coffee House tegi suurema lühemaajalise käibehüppe samuti 2017. aastal: Läti toel teeniti 2,2 miljonit eurot müügitulu, mis taandus järgmiseks aastaks 150 000 euro peale. Õigusbüroo Femida Law müügitulu hüppas 2017. aastal üles aga seetõttu, et pakuti Küprose turule juriidilisi toiminguid ligi 350 000 euro eest.

Varem Ilja Morozovile kuulunud Techno City Eesti OÜ nimeline ettevõte kuulub maksuvõlglaste TOPis 19. kohale 1,14 miljoni eurose maksuvõlaga. Ettevõte kuulus küll maksuvõla tekkimise ajal Jüri Morozovile.