Hanked kisuvad absurdseks: kuidas teha õiget suppi ja 929 salatit päevas

P. Dussmann pakkus toitlustushankel tavapäratu lahenduse ega rahuldunud sellega, et teda hankelt kõrvale tõrjuti. "Supi tavapärane tähendus on laiem ning valmistamine ühes anumas koostisosi vedelikus keetes ei ole ilmtingimata supi olemuslikuks osaks," kajastusid P. Dussmanni seisukohad vaidlustuskomisjoni otsuses.

Lisaks märkis vaidlustaja, et hankija polnud riigihanke dokumentides kirjutanud, millist suppi tahetakse. "Seetõttu ei teadnud ega pidanudki pakkujad teadma, kuidas supi mõistet sisustada," oli vaidlustaja seisukoht.

Vaidluse lahendamiseks andsid hinnanguid eksperdid, kelle nimedest on vaidlustuskomisjoni dokumendis avaldatud initsiaalid. Tallinna Tehnikaülikooli professori, toitumisteadlase R.V. seisukoht oli, et toitlustusettevõtte P. Dussmanni pakutavad "isekombineeritavad supid" ei ole supi pakkumine.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti O.G. seisukoht oli, et üldiselt on supp soe vedel toit, mida valmistatakse tavaliselt koostisosi vedelikus keetes.

"Arvestades ekspertide hinnanguid ja hankija seisukohta, et meie kultuuriruumis on supp tavapäraselt vedel toit, mida valmistatakse erinevaid komponente koos vedelikus keetes, siis puljongi ja supikomponentide eraldi serveerimisel ei ole tegemist hankes ettenähtud supi pakkumisega," leidis üks osapool.

Samuti on rõhutatud vaidlustuskomisjoni dokumendis, et supp on levinud tavatähenduses käsitletav siiski ühe vedela ja ühtsel temperatuuril pakutava valmisroana.

Haridusameti juht Andres Pajula märkis vaidlust kommenteerides, et mõnikord võib hangete vaidlustamine jõuda anekdootlike argumentideni. Ta lisas, et sellistel puhkudel peab haridusamet tegema selgeks, et supp ja puljong on kaks erinevat asja ning kui keegi pakub supi asemel puljongit, siis see ei lähe mitte.

Ehkki Pajula nimetab argumente anekdootlikeks, rahuldas siiski vaidlustuskomisjon P. Dussmanni nõude ja tühistas kehtetuks hankija käskkirja, millega vaidlustaja hankelt tõrjuti.

Dussmanni toitlustusjuht Indrek Liiv ei soovinud teemat pikemalt kommenteerida. "Hanget puudutavatele teie esitatud küsimustele on vastused vaidlustuskomisjoni dokumendis olemas," ütles ta.

Samal hankel osalenud RK Teeninduse juht Alar Tamkivi ütles vaidluse kohta: "Olgem ausad, tegelikult oli linnal see hange pisut puudulikult ette valmistatud. Definitsioonid on tõesti puudu, mis see supp siis on. Kes see tark inimene ütleb, mis asi see supp on? Ma küsin kodus abikaasa käest ka, mis asi see on."

Samale Gustav Adolfi hankele laekus veelgi kummalisi pakkumusi. RK Teenindus kirjutas oma pakkumuses, et on valmis lastele andma 929 erinevat salatit ühe päeva jooksul.

Teisisõnu tähendab see seda, et kool pakub ühel päeval eraldi 18 erinevat salati koostisosa. "Seda praktiseerime Reaalkoolis ka, et me ei sega eraldi salatit valmis, vaid erinevad komponendid on eraldi kaussides. Seega saab igaüks ise kombineerida salati," väitis Tamkivi.

Erinevaid koostisosi ükshaaval kombineerides ongi pakkumuse dokumentidesse saadud peaaegu 20 leheküljest koosnev loend aiasaadustest. Kord pannakse porru kokku selleriga, seejärel seller hiina kapsaga, ja siis hiina kapsas pirniga.

"Ma ei hakkaks nüüd matemaatikasse süvenema, aga tegelikult on niiviisi, et kui komponente on 18, saab kombineerida 362 000 erinevat salatit," ütles Tamkivi.

Tamkivi sõnul oli hanketingimustes välja toodud, et hindamise alus oli valikute arv. "Sellised need tingimused olid, mis teha," tõdes ta.

Tallinna linna koolitoidu hangetel torkab üha enam silma, et eesmärk on pakkuda lastele võimalikult palju valikuvõimalusi ja mitmekesist toitu. Hiljuti kuulutas näiteks Südalinna kool välja toitlustushanke, milles küsiti pakkujatelt kahte erinevat praadi. Toitlustajad ise pidasid neid tingimusi absurdseteks, sest see põhjustab nende hinnangul seda, et õpilased eelistavad ikkagi üht praadi rohkem ja seetõttu visatakse suur osa toidust minema.

Tamkivi hinnangul on mitmekesise toidu soov kahtlemata tervitatav, aga seda peab saama muudmoodi saavutada. Ta lisas, et toitlushangete koostamine ongi suur kunst.

Haridusameti juhi Andres Pajula hinnangul on absurdini kalduva olukorra tinginud konkurents, mistõttu kasutab ta tekkinud olukorra kirjeldamiseks sõnapaare "anekdootlikud argumendid" ja "kummalised viljad".

Niisamuti väitis Pajula 929 erineva salati kohta, et ka selliseid numbreid toodab konkurents. "Reeglina on see edasiviiv jõud, aga pakub mõnikord ka kummalisemaid vilju," lisas ta.

Teisalt ütles Pajula, et hoolimata luhtunud hankest ja toitlustusettevõtjate nurinast, suudavad Tallinna koolid toitlustada korrapäraselt ja nii, et rahuloluküsitlused näitavad viisakaid numbreid," lisas ta.

Pajula sõnul pole toitlustushangete vaidlustamises midagi eriskummalist: "See on linnamajanduse erinevates sektorites tavaline asi ja kõik taandub ühele mõistele: konkurents. Aga ilmselt näitab see konkurents ka tõsiasja, et toitlustushanked on ettevõtjate jaoks atraktiivsed."

Gustav Adolfi toitlustushanke puhul on Tallinna haridusametil võimalus otsusega nõustuda kui ka seda omakorda vaidlustada. Edasise käitumise arutab haridusamet läbi Gustav Adolfi Gümnaasiumiga, lisas Pajula.

Kevadel kirjutas Äripäev, kuidas Tallinn säästab koolitoidult ja seetõttu on sunnitud koolitoitu pakkuvad ettevõtted trikitama vahel ka toidu kvaliteedi arvel. Pealinnas valitsevate toitlustusettevõtjate kasuminumbrid on kesised, ent seevastu nõuded toidu mitmekesisusele ja kvaliteedile kasvavad. Linnavalitsus aga tekkinud teemas probleemi ei näinud ja väitis, et sektoris valitsev tihe konkurents näitab, et omavalitsusepoolse toiduraha suurendamiseks pole täiendavat raha tarvis.