Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutumise järel võib varade realiseerimisel Eesti Panga andmetel tekkida raskusi ühtekokku viiel pensionifondil.
- Madis Mülleri juhitud Eesti Pank hoiatas, et teise pensionisamba reformi tagajärjel võib mitu pensionifondi leida end raskustes seoses varade kiirmüügiga. Foto: Liis Treimann
Kui inimesed hakkavad pensionifondidest raha välja võtma, tekib kohe küsimus, mis hinnaga neil tuleb varasid realiseerida, eriti kui müük satub ühele ajale. "Pooled pensionifondid saavad sellega hakkama, aga on terve hulk fonde, mis hakkavad müüma varasid, milleks nad pole valmistunud. Viis fondi ühtekokku 1,5 miljardi euroga jäävad keerulisse olukorda," ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs keskpanga teise pensionisamba toetuseks valminud analüüsi tutvustusel.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?