Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutumise järel võib varade realiseerimisel Eesti Panga andmetel tekkida raskusi ühtekokku viiel pensionifondil.

- Madis Mülleri juhitud Eesti Pank hoiatas, et teise pensionisamba reformi tagajärjel võib mitu pensionifondi leida end raskustes seoses varade kiirmüügiga. Foto: Liis Treimann
Kui inimesed hakkavad pensionifondidest raha välja võtma, tekib kohe küsimus, mis hinnaga neil tuleb varasid realiseerida, eriti kui müük satub ühele ajale. "Pooled pensionifondid saavad sellega hakkama, aga on terve hulk fonde, mis hakkavad müüma varasid, milleks nad pole valmistunud. Viis fondi ühtekokku 1,5 miljardi euroga jäävad keerulisse olukorda," ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs keskpanga teise pensionisamba toetuseks valminud analüüsi tutvustusel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.