Tartu ülikoolis valmiv robotbaar Yanu võiks olla järgmine tehnoloogiahitt, mis rändab Eestist laia maailma, aga raha on otsa saanud, kirjutab Ärileht.
- Alan Adojaan üritab valmis saada robotbaari, ent on jäänud rahahätta. Foto: Raul Mee
Yanu eestvedaja on kirjanik Alan Adojaan, kes tunnistab väljaandele, et tekkinud on rahaauk. Praegu otsitakse strateegilist investorit, kes suudaks tagada, et Yanu prototüüp saaks valmis ja et vähemalt järgmisel aastal saaksid nad sellega sõita mööda maailma messe ja olulisi kohtumisi.
Pikemalt saab lugeda
Ärilehest.
Äripäev kirjutas tänavu juunis, et riigilt kümneid tuhandeid eurosid toetust saanud Eesti robotbaarmen Yanu kaasas krüptoemissiooniga Aasia investoritelt enam kui miljon dollarit. Kui robotbaar reaalsuseks ei saa, jäävad inimesed rahast ilma ning vastutust ei kanna keegi.
Siis oli ettevõtte suuromanik kinnisvaraärimees Kristjan Sild, kes nüüdseks on Yanust taandunud. Yanu tiimi aitas vähemalt alguses ka poliitik Andrei Korobeinik.
Möödunud aastal välja antud dokumendis nägi ettevõte oma tulevikku väga optimistlikult. Järgmisel aastal soovitakse käive kasvatada 7,48 miljoni dollarini, aga aastal 2024 ehk vaid nelja aasta pärast näeb Yanu juba 143 miljoni dollarist müüki – see on 20kordne kasv.
Adojaan tunnistas juunis, et eelmisel aastal tehtud prognoosid olid optimistlikumad kui tänavu suvel. Tema sõnul prognoose korrigeeriti. "Suures osas plaanidest ei tagane, lihtsalt ajafaktor vajas korrigeerimist,“ ütles siis Adojaan.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna vanalinnas asuva Pikk 43 maja elanikud on hädas korteriühistule tuhandeid eurosid võlgu olnud värvika taustaga ettevõtja Kristjan Sillaga, kes ähvardas jõuvõtetega majas võimu haarata.
Riigilt kümneid tuhandeid eurosid toetust saanud Eesti robotbaarmen Yanu kaasas krüptoemissiooniga Aasia investoritelt enam kui miljon dollarit. Kui robotbaar reaalsuseks ei saa, jäävad inimesed rahast ilma ning vastutust ei kanna keegi.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.