Ei ole olemas imepääset taevasse. Selleks, et olla parem juht ja parem inimene, tuleb iseendaga tööd teha, ütleb ettevõtja ja No Bananase tegevjuht Andero Keronen.
See, kas inimene soovib iseendaga tööd teha, on igaühe enda otsus. Kes ootab head õnne, jääbki seda ootama. Keronen ütleb, et soov saada paremaks inimeseks, abikaasaks, isaks ja paremaks juhiks on see, mis motiveerib teda tegema tööd iseendaga. Selleks, et saada paremaks juhiks, on oluline alustada enesejuhtimisest - teadvustada endale, miks me mingis olukorras mingeid emotsioone tunneme või miks ei tunne. „Keegi teine ei saa meil seda mutrit paika keerata, selle peame ise paika sättima – keegi teine võib ulatada meile mutrivõtme, aga töö endaga peame ise ära tegema,“ ütleb ta. Enne, kui sinust võib saada hinnatud tippjuht, on oluline õppida iseennast teadlikult juhtima.
Kohalolek ja ümberlülitamine – kas minevik ja tulevik on illusioonid?
Keronen räägib, et tähtis on osata elada hetkes, kuna minevik ja tulevik on mõlemad ühtmoodi illusioonid. Olukordi, mis on toimunud kunagi minevikus, ei saa kunagi mäletada nii, nagu need täpselt olid. Enamasti jutustame endale lugu, rääkides minevikust nii, nagu me tahame seda näha, andes minevikule mingi varjundi või tooni. Minevik on see, mida peame aktsepteerima, tulevikku saame mõjutada, aga ka see pole otseselt meie kätes. Olevik on see, mis on meie kätes ja mida saame muuta. Ta ütleb, et tänu Tipptegijate koolis osalemisele sai ta aru, et muretseda tasub ainult nende asjade pärast, mis on su enda kätes – need on asjad, mida saame muuta, ja nendega on põhjust tegeleda.
„Teadlik iseenda ümberlülitamine on oluline oskus, mida ma psühholoog Mare Porgilt õppisin,“ ütleb Keronen. Tänapäeva kiires maailmas ei oska inimesed ennast erinevates olukordades ümber programmeerida. Tihti oleme küll füüsiliselt olemas, aga oma mõtetega kusagil mujal. Kõige lihtsam näide igapäevaelust on see, et kodus abikaasa räägib millestki, sa kuuled, aga ei kuula, kuna su tähelepanu ja mõtted on töös. Enesele teadmata võime teha sellise käitumisega teisele haiget. Sa võid isegi abikaasaga vestelda, aga kui oled mõtetega mujal, siis sama hästi pole sa üldse kohal. Teadvelolek ja enda ümberlülitamine on tehnikad, mille toimimiseks on oluline neid pidevalt esile kutsuda. „Täna võin öelda, et vahel õnnestub see mul paremini ja vahel mitte, aga teadvustan nüüd endale vähemalt, et ma pole täiuslik, kuigi pürgin iga päev parema mina suunas“ tunnistab Keronen.
Nii kaua kui pulssi on, tuleb edasi minna
Keronen räägib, et üks oluline mõte, mida ta Marelt õppis, oli see, et lahkus võidab alati. Ta ütleb, et ei ole olemas head ega halba, asjad on nii, nagu on, ja kõigele ei peagi andma tähendust. Siinkohal võib välja tuua Dennis P Kimbro ütluse, et elu on 10% see, mis meiega ja juhtub, ja 90% see, kuidas me sellele reageerime. „Ma olen peale koolitust rohkem teadlik, mis minuga toimub, ma teadvustan endale, miks ma midagi tunnen. Ma ei proovi olla üliinimene, ega ka selleks saada, ma teen vigu ja lähen närvi, aga olen peale Tipptegijate kooli kõvasti teadlikum, mis ja miks minuga toimub. Tuleks olla enda vastu leebem ja kui tehakse halbu otsuseid, siis tuleb neid endale teadvustada, neist võimalusel õppust võtta ja seejärel edasi minna, mitte ennast pidevalt tehtu pärast halvasti tunda. Minu elu on üks suur protsess, mis algas pea 40 aastat tagasi ja mis valmis ei saagi, ükskord see lihtsalt lõpeb, täpselt nii, nagu see ka algas,“ räägib Keronen.
„Nii kaua, kui pulssi on, tuleb edasi minna – ükskõik, mis olukorras,“ tõdeb ta. Sa ei saa kunagi olla kindel, et kui koduuksest välja astud, siis ka tagasi jõuad. Me võime teha paljusid asju õigesti, aga elu on nii habras, et mitmed juhused, nii head kui ka halvad, võivad sootuks teises suunas minna. Mare õpetas, et alati tuleb minna ära hüvasti jätvalt, sest kunagi ei tea, mida tulevik toob. „Kui sa saad aru sellest, et sa kunagi sured, alles siis hakkab pihta sinu päris elu – alles siis hakkad sa elama, kui teadvustad endale oma surelikkust. Teadvelolek ja fookuse suunamine praegusesse hetke aitab elada elu suurema maksimalismiga! “ tõdeb Keronen.
Koolitustega on tihti nii, nagu ka mis tahes muude tehingutega, et sa ei tea lõpuni välja, kas see on kulu või tulu, seda näitab kõige paremini aeg. „Tipptegijate kool on programm, millest osavõtmises ei kahelnud ma hetkekski – ma lugesin selle koolituse kohta ja otsustasin kohe, et lähen. Mare Pork on väga tugev juhtimispsühholoog ja harjunud nägema erinevaid tippjuhte ja nende probleeme, seega ma tundsin, et ta on inimene, kes suudab mind kui juhti mõista paremini kui kes iganes teine psühholoog. Mare Pork on üks karismaatilisemaid inimesi ja naisi, keda ma olen kohanud. Ta ei ole koolitaja, kes kuulutab absoluutset tõde – ta aktsepteerib erinevaid nägemusi ja arvamusi ning teab, et tõde ongi subjektiivne. Ta suhtub inimestesse imetlusväärselt ja on uskumatu, kuidas ta hoiab end kursis erinevate uuringutega ja uute teemadega. Mare on suure elukogemuse ja terava mõtlemisega, see, kuidas ta maailma tunnetab ja näeb, on muljetavaldav“ – kirjeldab Keronen.
„Ma olen õppinud tänu koolitusele ütlema väga paljudele asjadele „ei“, selleks, et saaksin öelda „jah“ elule ja heale unele, enesetundele ja sellele, et mul oleks maksimaalselt selge pea. See koolitus aitas mul kõrvale jätta palju halbu harjumusi ja sisse tuua häid harjumusi. Eriti väärtustan ma nüüd une ja magamise olulisust.
Ma usun südamest, et ma olen peale Tipptegijate kooli tasakaalukam inimene, abikaasa, isa, loodetavasti ka parem juht ning ma saan iseendaga rasketes olukordades palju paremini hakkama. Kui ma saaksin oma lastele midagi ellu kaasa anda või soovida, siis ma ei sooviks neile kerget elu, kuna see on illusioon. Ma pole kohanud ühtegi inimest, kelle elu oleks kerge. Soovin oma lastele tarkust ja oskust tulla toime elus raskete hetkedega ja nendest võitu saada, ilma et nad laastaks enda ja teiste tervist erinevate „ahvatlustega“, mis enamjaolt on kõik lõksud. Ma olen Mare Porgi number üks fänn – ükskõik kus ma Marest räägin, räägin suure austuse ja lugupidamisega. Ta on super naine ja super inimene,“ ütleb Keronen.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”