Pärnumaa ettevõtjal, motoentusiastil ning vanamootorrataste taastajal Aivar Tiigil on rariteetne kogu vanu mootorrattaid, mis on nende perele läbi aegade kuulunud, kirjutab reedel, 19.06 Äripäeva tellijatele ilmunud
Suve eri.
- Aasta oli siis 1959, kui Aivar Tiigi vanemad jäid pildile oma esimese mootorrattaga D-RAD R9, toona istus külgkorvis Aivar. Täna on roolis Aivar ise ja külgkorvis sõidab tema lapselaps. Foto: Erakogu
Järgnevad Tiigi märkmed mootorrataste perekonda jõudmise ja restaureerimise kohta.
D-RAD R9
Esimene ratas, mille mu vanemad ostsid 1955 või 1956 Jõgevamaalt Siimustist.
See 496 cm3 ja 9 kW ratas on valmistatud 1930. aastal Saksamaa tehases Deutsche Industrie Werke A.G Berlin. Ühesilindrilisel rattal on neljataktiline püstklappidega mootor, tegemist on märgsiduri, magneetosüüte ja kettülekandega rattaga, mille maksimaalne kiirus on 100 km/h, kütusekulu 3,5 l/100 km. Lisavarustuses on spidomeeter ning elektri või gaasiga valgustus.
Ratas oli igapäevases tarbimises – olen selle korvis loksunud nii Võrumaale, Märjamaale, Tamsalusse kui ka Tartusse. Kuskil põllul sõitis isa aga kord kivi otsa, millega purunes karteri põhi. Remont käis nii, et paigaldati kruvidega vaskplekist karterile uus põhi ja sõit läks edasi.
1961. aasta isaga koju sõites jooksis aga mootor kilomeeter enne koju jõudmist kinni ja lõhkus karteri. Seda ei olnud võimalik parandada, kuna puudus alumiiniumkeevituse võimalus ning nii lükati ratas kuuri nurga taha, kust ma ta 47 aastat hiljem üles korjasin ja eluvaimu sisse hakkasin puhuma. Alates 2010. aastast sõidab D-Rad musta numbri all ja on osalenud mitmel vanatehnika üritusel.
- Aivar Tiigi taastatud mootorratas aastast 1940. Foto: Erakogu
BMW R51
1940. aastast pärit ratas kuulus minu onule, sai soetatud 1960. aastate paiku ja oli kasutusel tarbesõidukina.
Kardaanülekandega 494 cm3 mootor on neljataktiline, rippklappidega ja kahe nukkvõlliga. Ratta maksimaalne kiirus külghaagisega 110 km/h, paak 14 liitrit, kütusekulu 4 l/100 km.
Ostsin onult ratta 2008. aastal – see oli lahti võetud, raamil oli tagumine ots ära lõigatud ja karprauad külge keevitatud, sest sooviti teha aiatraktorit. Õnneks olid tagumised tükid alles, nii sain raami korda. Puuduolevad osad muretsesin Saksamaalt Mannheimi laadalt. Ratta taastamine algas 2015. aastal ja tänaseks on ratta mootoril uued kolvid, silindrid puuritud. Talve jooksul tahaks kõik korda saada, et järgmist hooaega sellega sõita.
- Aivar Tiik (paremal) mootorrattal Gnome-Rhone AX2, mis täitis omal ajal ka traktori rolli. Foto: Erakogu
Gnome-Rhone AX2
Osteti 1950. aastate lõpus Võrumaalt Kubija järve äärest. See ratas on Prantsuse toode, mida sõja ajal kasutas Saksa armee.
1941. aasta väljalase, 804 cm3 ja 13,6 kW boksermootoriga, magneetosüüte, kardaanülekandega ratas. Korviratta vedu on lülitatav, maksimaalne kiirus 90 km/h, kütusekulu 10 l/100 km. Mäletan, et väiksena käisin ikka kuuri ukse vahelt seda ratast vaatamas, sest mulle meeldis selle korvi vann.
GnomeRhone oli meie kodus kasutusel majapidamistöödel – põllult kartulikottide äravedu ja jänestele rohuvedu.
Aivar Tiik
vanamootorrataste taastaja
Nõudsin juba siis seda ratast omale. GnomeRhone oli meie kodus kasutusel majapidamistöödel – põllult kartulikottide äravedu ja jänestele rohuvedu... mäletan, et sain sellega ikka ise ka põlluvaheteedel sõita. Kahjuks pole tollest ajast ühtegi fotot, tõenäoliselt seepärast, et see ei olnud reisiratas, ei tehtud ülevaatustki.
Viimati sõitsin sellega 1971. aastal, pärast seda seisis ta lahtivõetuna kuuri all. 2005. aastal korjasin detailid kokku ja hakkasin puuduolevaid juppe muretsema. Alguses oli ratas komplekteeritud kättesaadavate juppidega, nagu traktori magneeto ja mingi suvaline karbuss, aga nüüd on ratas taastatud musta numbri alla. Vajaminevad osad on muretsetud Poola sõprade käest, kes tegelevad Gnome-Rhonedega.
Kuidas sünnivad legendid?
Vanamootorrataste kogu omanik Aivar Tiik
Üks huvitav vahejuhtum oli 2015. aasta vanasõidukite suursõidu ajal Elvas. Olin oma Gnome-Rhone parkinud Elva kooli õuele, kui tuli ligi üks vanem härra ja ütles, et näe – M.
Proovisin vaikselt seletada, et see ikka ei ole M, kuigi on korvi ja boksermootoriga. Pärast pikka seletust härra nõustus minuga, aga teatas, et ühel mehel oli 1500 cm3 Zündapp, millega ta vedas kartuleid ja heina ning kündis põldu. Uurisin, et kuskandis selline võimas Zündapp oli, sest teadsin, et selliseid masinaid pole tehtud. Rääkisime jupp aega ja lõpuks selgus, et Jõgevamaal ja ütles minu isa nime. Siis seletasin, et olen tema poeg ja Zündapp on küll, aga 750 cm3 ja et põllutöid tehti ikka Gnome-Rhonega. Nii need legendid sünnivad.
Teine juhtum oli Unic-Moto Saaremaa kokkutulekult tulles, kui 2015. aastal sõitis 9 km enne Pärnut üks neiu Volkswagen Passatiga mult ratta alt ära. Sõber Siim oli korvis ja põrutas juhita rattaga 50 meetrit, enne kui ratas peatus. Küsisin hiljem Siimult, miks ta juhtimist üle ei võtnud, kui juht katapulteerus? Polevat nii ruttu jõudnud reageerida...
Nüüd on ratas avariist taastatud ja pärast avariid läbitud üle 1000 km, üldse kokku 4000 km.
- Aivar Tiik vasakult teine 2018. aastal oma punase Zündappiga Soomes suurel sünnipäevasõidul. Fotol Lahti motomuuseumi ees. Foto: Erakogu
Zündapp KS750
Aastast 1942 pärit ratas osteti meie perre 1950. aastate lõpus või 1960. alguses. Oli samuti igapäevases kasutuses.
Rattal on neljataktiline, 751 cm3 ja 19 kW võimsusega boksermootor, kütusepaagi maht 23 liitrit, kütusekulu 8,6 l/100 km. Pidev külgkorviratta vedu, diferentsiaalilukk, neli käiku edasi ja üks tagasi, olemas on aeglustus ja revers, hüdrauliline piduriajam taga- ja korvirattal ning esiratta mehaaniline pidur.
Rattaga sõideti mööda Eestit ja tehti tiir peale ka Saaremaale. Mina loksusin korvis kaasa. Mootor ei pidanud sellele valule hästi vastu, vanaisa oli kõva meistrimees, kes ikka remontis mootorit. Mootoris olid omalooming: kokkukeevitatud kepsud ja isevalmistatud kepsusaaled. Lõpuks mindi kergemat teed ja paigaldati K750 mootor koos käigukastiga ja tagadiffer. Väga paljudel siinsetel Zündappidel kasutati M72 ja K750 juppe.
Hea, et kõik mahavõetud jupid jäid alles. See ratas oli kasutusel kuni 1970. aastani, siis läks lahtivõetuna kuuri oma aega ootama. See aeg tuli 2013. aastal, kui ma olemasolevad jupid kokku korjasin ja hakkasin taastamisega tegelema. Mootori lasin Poolas sõber Woitekil remontida, ülejäänud tööd tegin ise. Ratas sai valmis 2017. aastal ja sai ka musta numbri.
2017. aastal võtsin sellega osa Saksamaa Zündappide sõidust, aga kuna ratas oli just valmis saanud ja sissesõitu teha ei jõudnud, kimbutasid reisil pidurite ja süütepooli vead. Kuid nüüdseks on kõik kasvuraskused ületatud ja ratas sõidab hästi.
2018. aastal käisin Zündappiga Soomes suurel sünnipäevasõidul, Unic-Moto kokkutulekul Mustjõel, Paide EW 100 korvide üritusel, Arseni Palu mälestussõidul ning motohooaja avamisel ja lõpetamisel Pärnus. Võtsin osa ka mitmest teisest üritusest.
2018. aasta läbisõit oli üle 3000 km. 2019. aastal käisin Zündappiga Rootsis jaanipäevasõidul, Unic-Moto kokkutulekul Holstre-Pollis, MotoNostalgial LaitseRallyPargis, tegin kaasa Balti keti 30. aastapäeva sõidu Vilniusest Tallinna igasuguste probleemideta. Sai ka motohooaeg 2019 suvepealinnas Pärnus ilusti lõpetatud.
Artikkel ilmus Eesti Vanamootorrattaklubi Unic-Moto ajakirjas Tempo
Tulekul Vanasõidukite suursõit 2020
Toimub 20.–21. juunil algusega kl 10 üle terve Eesti
Eesti klassikaliste BMWde klubi liigub ca 10–15 autoga Paide Vallimäelt Narva suunas.
Unic-Moto ca 16 mootorrattal liigub Paidest esialgu Tamsalu suunas, sealt edasi Peipsi äärde.
Tartu Levatek kuni 10 masinal sõidab Tartust Rakvere kaudu Narva. Kuus sõidukit – vaz 21063, vaz 2106, vaz 2102, ziz 110B, Pobeda m20, gaz21 külastavad Rakvere teatri parklat ca 11.15. Edasi suundutakse Viinistusse ja mööda rannikut Vokani. Narvas kohtumine Classic Riders ja Klassikalised BMW Klubiga 21.06 suundutakse tagasi mööda Peipsi veert.
Pärnu Vanatehnika klubi plaanib sõita Tamsallu.
SEVCC sõidab ca 5 autoga Paide Vallimäelt Narva suunas. Pühapäev sõidetakse sibulateel.
Virumaa vanasõidukid liiguvad Rakverest mööda esialgu plaanitud suursõidu trassi Narvani. Tagasiteel Kohtla-Nõmmel kohtumine Unic-Moto kambaga, õhtuks minnakse Alajõele.
UNIC klubi toimetab Põhja- ja Loode-Eestis, Paldiski, Nõva ja Noarootsi kandis.
Levatek korraldab sõidu postiteed mööda Võrru ja sealt Vastseliina linnuse kaubapäevale.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”