Kohtutäiturid otsivad Oliver Kruudat maa alt ja maa pealt

Läinud nädala kolmapäeva pärastlõunal on Harju maakohtus algamas prominentne pankrotiistung.

Istungil on vastamisi Indrek Rahumaale kuulunud OÜ Rahalaev võlausaldajat Kentex Finance Eesti OÜd esindav vandeadvokaat Helmeri Indela ja teisel pool ettevõtte pankrotihaldur Martin Krupp koos teda esindava Lextali vandeadvokaadi Olavi-Jüri Luigega.

Kentex Finance Eesti kuulub Reet Raidurile ning ettevõte on kutsunud istungile tunnistusi andma Raiduri elukaaslase Oliver Kruuda.

Nii nagu novembri alul Tartu maakohtus kriminaalasja istungil taotleb Kruuda seegi kord kohtult tervisliku seisundi tõttu osalemist videosilla kaudu. Kuigi ekraanilt Kruudat näha pole, on kõlaritest kostuvate köhatamiste järgi kuulda, et keegi on juba enne istungi algust liinil ootamas.

Siis astub kohtusaali kohtutäitur Risto Sepp ning kummalisel kombel hakkab advokaat Indela just samal ajal telefonis näppudele valu andma.

„Olen siin sooviga Oliver Kruudale kätte toimetada dokumendid. Oleme teda mitmeid nädalaid otsinud maa alt ja maa pealt,“ sõnab Sepp kohtunik Merike Varuskile.

„Kas muud võimalust ei ole,“ uurib kohtunik.

Kohtutäituri sõnul on kõik muud võimalused praeguseks ära kasutatud.

Vahepeal aga ühendus liinil olnud isikuga katkeb ja hoolimata korduvatest katsetest seda enam taastada ei õnnestugi.

Luik uurib, ega kolleeg Indela ei kirjutanud äsja telefonis Kruudale, et kohtutäitur tuli teda otsima. „Mul ei ole tunnistaja (Kruuda – toim) kontakte,“ vastab Indela seepeale.

Luik imestab, et Indela on ju Kruuda esindaja Tartu maakohtus olevas kriminaalasjas ning kuidas tal ei ole siis Kruuda kontakte.

„Ma ei ole kuu aega Kruudaga ühenduses olnud. Pole vaja olnud,“ teatab Indela vastu.

Sel ajal kui kohus proovib veel kord Kruudat liinile saada, räägib Luik kohtule, kuidas enne istungit oli Kruuda liinil ja kui oma äratuntavas kikilipsus kohtutäitur saali tuli, siis enam ühendust ei saa.

Kohtunik Varuski küsimusele, kas Indela on täna Kruudaga suhelnud, ütleb ta, et ei ole.

Siis proovib kohus helistada Kruuda telefonile ning kui see kutsuma ei hakka, siis ka Raidurile, kes võlausaldaja esindajana taotleb Kruuda ülekuulamist. Kõne Raidurile suunatakse automaatvastajale.

„Kas Kentex Finance Eesti on varjatult Kruuda ettevõte,“ uurib Luik Indelalt, kes soovitab Luigel seda aga Kruudalt endalt küsida.

Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse Kruuda kohtus kohapeal tunnistajana ülekuulamiseks. Esimene aeg selleks on jaanuari teises pooles. „Eeldame, et tehnilistel põhjustel ei saanud täna ühendust,“ sõnab kohtunik Varusk.

Pärast istungit ütleb Indela, et ta tõesti ei tea, kus Kruuda võiks olla, ning pole temaga suhelnud pärast Tartu maakohtus novembri alul toimunud kriminaalasja istungit.

Tartu maakohus tühistas aga kõik selleks aastaks plaanitud istungite ajad Aivo Pärna tervisliku seisundi tõttu ning kohus suunas Pärna kohtuarstlikku ekspertiisi.

Kruuda kaaskohtualune ning vana kamraad Pärn ütleb, et ka tema ei ole Kruudaga juba tükk aega suhelnud.

Äripäeval ei õnnestu Kruudalt kommentaari saada.

„Oliver Kruuda on nagu nähtamatuks tegevat pulbrit manustav üle linna Vinski,“ muigab kohtutäitur Sepp pankrotiistungi järel, kui Kruudal õnnestus täituri sõrmede vahelt läbi lipsata.

Miks siis Kruuda peidus on?

Septembris jõustus kohtuotsus, millega Kruudalt ja tema firmalt AS Rubla mõisteti solidaarselt Marcel Vichmanni firma Best Idea OÜ kasuks 15 miljonit eurot. Best Idea esindaja vandeadvokaat Paul Varul advokaadibüroost TGS Baltic rääkis novembris, et nad valmistavad Kruuda vastu pankrotiavalduse esitamist.

Pankrotiavalduse esitamisel on aga see konks, et võlgnikule tuleb kõigepealt kätte toimetada pankrotihoiatus ja kui teatud aja jooksul võlgnik nõuet ei täida, siis saab kohtusse esitada pankrotiavalduse. Ehk pankrotiavalduse kättesaamisest kõrvalehoidmisel on võimalik pääseda pankrotimenetlusega kaasnevatest tagajärgedest või neid siis vähemalt mingiks ajaks edasi lükata.

Praeguseks juba poolteist kuud otsivad Best Idea palvel Tallinna kohtutäitur Risto Sepp ja Tartu kohtutäitur Aime Böckler Kruudat taga, üks Tallinnas ja teine Lõuna-Eestis Kruuda võimalikest elukohtadest. Sihikul olid ka Tartu maakohtus toimuma pidanud istungid, kuid need on selleks aastaks tühistatud.

Nüüd siis ebaõnnestus Kruuda tabamine ka Harju maakohtus.

Sepp räägib, kuidas ta lisaks korduvatele kohalkäimistele on helistanud ja saatnud SMSe, samuti proovinud saada Kruudaga ühendust sotsiaalmeedia ning telefoni sõnumirakenduste kaudu. Kuid seni pole see mingit tulemust andnud.

„Kui inimene soovib ära kaduda, siis ta ka kaob. Keegi seda õigust võtta ei soovigi, kuid hetkel on tegemist selgelt ebaproportsionaalse pingutusega ühe inimese tabamiseks nõnda, et tõendina asjaolu kinnitamist leiaks. Selline pahatahtlik käitumine ei peaks olema ühiskonnas tolereeritav,“ arvab Sepp.

Tema sõnul kulub selliste tegelaste, keda tuleb alatasa ka näiteks elatisraha nõuete või suhtlemiskorra kindlaksmääramiste puhul ette, kättesaamisele tohutu ressurss. „Ma ju koorman päringutega ametiasutusi ja tüütan lähedasi, kes enamasti pole asjaga seotud. Milleks?“ imestab ta.

Sepp räägib, et kohtutäiturid on juba 15 aastat rääkinud sellest probleemist, kuid siiani on seda ignoreeritud.

Ka Harju maakohus tunnistab, et praegu kulub ebamõistlikult palju aega menetlusdokumentide kättetoimetamiseks osale menetlusosalistele, kuna nende leidmine ei ole kerge, ning ehkki Eesti on e-riik, ei ole tehnilised lahendused jõudnud nii kaugele, et kohtul oleks võimalik ühe päringuga saada kätte kõik tema kohta riigil olevad kontaktandmed. See on ka üks põhjus, miks kohtumenetlused venivad.

On alust eeldada, et paljud otsitavad isikud on teadlikud oma probleemidest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest, nagu näiteks kohtumenetlustest, mis neil käimas või ootamas on, ning seetõttu on alust arvata, et nad hoiduvad tahtlikult dokumentide vastuvõtmisest kõrvale, leiab Harju maakohus saadetud kommentaaris.

Küsimus on selles, kas isik, kes ühes valdkonnas ei taha riigiga suhelda, peaks muus valdkonnas seda teha saama, näiteks peaks isik, kes tahab kätte saada juhiluba, vastu võtma ka kohtu menetlusdokumendid ja trahviotsused, mis tema suhtes tehtud on.

Samasugust ühte võimalikku lahendust näeks ka Tallinna halduskohtu kohtunik Kristjan Siigur, kelle arvates võiks välja töötada süsteemi, et kui isik soovib avaliku võimu käest mingit teenust, peab ta eelnevalt olema vastu võtnud talle kõik avaliku võimu organite adresseeritud dokumendid.

See eeldab Siiguri sõnul kindlasti õigusaktide muutmist, aga idee tasandil töötaks see näiteks selliselt, et üle Eesti oleks nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutuste kasutada andmekogu, kus kajastuksid kõik isikutele kätte toimetamisel olevad dokumendid. Nüüd isik, soovides esitada näiteks taotluse uue juhiloa saamiseks, ei saa seda taotlust esitada enne, kui ta on vastu võtnud kogu talle avaliku võimu saadetud korrespondentsi.

„Siinkohal tuleb mulle meelde ühe kohtutäituri loodetavasti poolnaljaga öeldud lause, et kõige kindlam viis mehelt elatisvõlg kätte saada oleks ähvardada teda kalapüügiloa kehtivuse peatamisega,“ toob Siigur näite elust enesest.

Teiseks võiks Siiguri arvates kaaluda täiskasvanud inimesele ka üldreeglina kohustuse panemist kasutada @eesti.ee e-posti aadressi ehk reguleerida kättetoimetamine selliselt, et sellele aadressile (mis on igal isikul olemas) eduka saatmisega loetakse dokument teatud päevade möödudes kätte toimetatuks ka siis, kui sealt mingit vastust ei tule.

Loomulikult tuleb Siiguri sõnul ette näha erandid neile, kellel ei ole interneti kasutamise võimalust, ja regulatsioon, mis väldib objektiivsel põhjusel internetist eemal oleva inimese jäämise hammasrataste vahele. Ent laias laastus tuleks mõelda nii, et neid inimesi, kes tegelikult ei saa seda e-posti aadressi kasutada, jääb järjest vähemaks ja jällegi, erinevate meetmetega saab motiveerida inimesi seda e-posti aadressi kasutama, eriti kui need alternatiivsed võimalused muuta „pisut tülikamaks“.

„Kokkuvõttes tuleks mõelda ehk sedapidi, et suurendada inimeste vastutust selle eest, et nad oleksid avalikule võimule kättesaadavad,“ lisab Siigur.

Harju maakohu saadetud kommentaaris märgitakse, et menetlusdokumentide kättetoimetamist takistab ka registrijärgse elukoha nõude puudumine. Samas ei oma ka registrisse kantud elukoht mingit juriidilist tagajärge, kuna isik võib alati ise määrata, milline on tema alaline elukoht.

Kohus kasutab kõiki võimalikke vahendeid, mida tänapäevased lahendused pakuvad. Lisaks dokumentide edastamisele posti teel edastatakse neid ka teadaolevatele elektroonilise posti aadressidele, kontakttelefonidele, konto olemasolul kasutatakse ka näiteks võimalust Facebookis dokumentide kättetoimetamiseks jms.

Juhul kui otsitav isik on mõnes käimasolevas kohtumenetluses avaldanud oma menetlusposti aadressi, siis saab kohus menetlusdokumendid talle postitada ja lugeda need kätteantuks.

Justiitsministeerium tunnistab, et on pahatahtlikele inimestele dokumentide kättetoimetamise probleemist teadlik ning olukorra lahendamisega tegeletakse, et dokumendid oleksid kõikvõimalikes infosüsteemides elektrooniliselt kättetoimetatavad. Lõppeesmärk on, et kui inimesele on vaja dokumente kätte toimetada, siis saab ta need kõigist kanalitest, mida ta kasutab.

Samuti on ministeerium arutanud riigi infosüsteemide ametiga ka võimalust, et kui inimene ennast riigi antavate autentimisvahenditega (ID-kaart, Mobiil-ID jm) autendib, siis saab ta ka kätte dokumendid, mida talle soovitakse saata. Kättetoimetamise edukuse kohta saaks siis kättetoimetaja ka teabe.

Ka praegu toimetatakse suur hulk dokumente kätte erinevate infosüsteemide kaudu: e-toimik, äriregister, eesti.ee jm.

Lõppastmes on justiitsministeeriumi kinnitusel olemas ja jääb alles ka võimalus asendada reaalne kättetoimetamine fiktsiooniga ehk lugeda dokument kättetoimetatuks mingi avaliku teate avaldamisega. See peab aga alati jääma viimaseks võimaluseks, enne milleni jõudmist proovitakse ära muud meetodid.

Küll peab kõige selle juures tagama inimese põhiõigusi, et menetlus ei toimuks tagaselja. Näiteks peab olema võimalus nõude vabatahtlikuks tasumiseks teatud aja jooksul või õigus dokumenti ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustada, kui inimene sellega nõus ei ole. Neist õigustest ei saa justiitsministeeriumi hinnangul kergekäeliselt taganeda mõne pahatahtliku menetlusest kõrvalehoidja tõttu, kuna enamik inimesi ei hoia menetlusest kõrvale.