Eesti Post kärbib ja koondab: meil on ajaloo parimad tulemused, aga raha ei ole
Reedel teatas riigifirma Eesti Post, et nõukogu kutsub juhatusest tagasi kaks liiget: Kaida Kauleri ja Andre Veskimestri. Puhastustöö on nõukogu esimehe Sten Soosaare sõnul vajalik, kuna edasiminekuks on vaja asju natuke teistmoodi teha.
Eesti Posti nõukogu esimees Sten Soosaar. Foto: Liis Treimann
Soosaar rääkis intervjuus Äripäevale, milliseid kärpekavasid ja koondamisi tehakse pärast keerulist eelmist aastat, kuidas on võimalik, et korraga on nii ajaloo parimad majandustulemused kui see, et raha pole ning kui suuri investeeringuid riigilt postiautomaatide võrgu jaoks küsitakse.
Valearvestused rahvusvahelises transiidiäris ning rahavoogude juhtimises tõmbasid Eesti Postil hinge nii kinni, et omanikku teavitati peatselt tekkida võivast maksejõuetusest. See oli alarmeeriv häirekell, mis sundis poliitikuid lõpuks jalgu kõhu alt välja võtma.
Omniva ei vaja elustamist. Vaja on selgust, mis ettevõttega on tegu ja kuhu soovitakse sellega jõuda; kuus ministrit kolmest eri erakonnast ning kolm nõukogu koosseisu viimase nelja aasta jooksul pole vajalike otsusteni viinud, kirjutab aastatel 2018–2020 Eesti Posti juhtinud Ansi Arumeel.
Eelmise aasta oktoobris hakkas Eesti Post ette valmistama ettevõtte paki- ja postiäride liitmist. Esimese tegevusena otsustati juhatuse vastutusvaldkonnad, mis jagunesid postiäriks ja pakiäriks, muuta rohkem ettevõtte tervikhuve arvesse võtvaks, teatas ettevõte pressiteates.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”