Kriminaalkahtlustuse saanud pankrotihalduri büroo läks luubi alla
Kriminaaluurimise all endise pankrotihalduri ja advokaadi Veli Kraavi vana advokaadibüroo liikus ajutise halduri kätte, kes otsustab, kas firma on maksejõuetu.
Haldur Veli Kraavi (vasakul) jäi aastate jooksul harva kaamera ette. Sellele pildile püüdis fotograaf Kraavi ärimees Oliver Kruudale kuulunud ASi Luterma võlausaldajate koosolekul. Foto: Andres Haabu
Avalduse Kraavi büroo Kraavi & Partnerid pankrotimenetluse alustamiseks esitas pankrotihaldur Indrek Lepsoo, kes veab Kohila tänava Muuseumi Arenduse pankrotiasja, kust Kraavi võttis väidetavalt loata välja kõige rohkem raha – ligi 800 000 eurot. Menetluse käigus peaks haldur samuti nägema, millised summad Kraavi käes olnud pankrotipesadest jõudsid Kraavi & Partnerid arvele ja mis sai rahast edasi.
Prokuratuur kahtlustas ärimees Vjatšeslav Leedot pankrotihaldur Veli Kraavile altkäemaksu andmises, kuid nüüd otsustas prokurör, et Leedo seda siiski ei teinud.
Pankrotihalduri Veli Kraavi ametivennad avastasid tema pankrotimenetlusi üle võttes jahmatava vaatepildi ning nüüdseks on prokuratuuri luubi all esialgse kolme juhtumi asemel üle 20 pankrotiasja, kust haldur Kraavi väidetavalt raha oma võrku keerutas.
Üks kogenumaid maksejõuetusasju lahendav kohtunik Merike Varusk leiab kahtlustuse saanud halduri Veli Kraavi juhtumi näitel, et halduri töö kontrollimisele võiksid rohkem rõhku panna ka võlausaldajad ise. Üks Kraavi kolleegidest arvas, et juhtunu on siiski valus löök kohtutele.
Kui ettevõtete sündi ja kasvu saadab tähesära, siis nurjunud äri lõppvaatuses mattub sageli hämarusse ka see, mis peaks avalikkuse huvides läbi räägitud olema. Pankrotihaldur Veli Kraavi suhtes tõstatatud kahtlustused viivad meid veel ühte pimedasse nurka, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”