Maailmas kasvab kiirelt äri, kus ettevõtetele pakutakse süsinikuheitme korvamiseks lepinguid süsiniku sidumiseks kuskil mujal. Miljardiäri on jõudmas ka Eestisse, kuid hoiatavaid näiteid rohepesust leiab üle maailma ohtralt.
Seni põllumeestele juhtimistarkvara müünud eAgronom soovib äri laiendada süsinikukrediidi müümiseks. Pildil ettevõtte asutaja Robin Saluoks. Foto: Liis Treimann
Ettevõtted üle maailma ostavad kokku lubadusi, et kuskil säästetakse nende tegevuse mõjude vähendamiseks keskkonda või seotakse süsinikku. Financial Timesi andmetel on nende lubaduste müük tänavu kasvanud kaks korda, 750 miljoni dollarini, ja aasta lõpuks tõotab miljard ära tulla.
Tallinna sajal uuel gaasibussil ilutsevast loosungist “See buss on roheline väljast ja seest” vastab tõele vaid esimene pool. Roheliseks võõbatud bussid ei sõida nagu lubatud biogaasiga, vaid enamasti tavalise fossiilse maagaasi jõul.
Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse ja rohepöörde suurim mure on ilustamine, kus ettevõtted kasutavad pealtnäha rohelisi sõnumeid ära tähelepanu saamiseks, rääkis saates "Cleantech" ettevõtte Comodule juht ja asutaja Kristjan Maruste. See toob aga kaasa rohepesu vohamise.
Mõned tehnoloogiad, mida praegu buumiva rohepöörde kontekstis esitletakse kui rohelisi, kuid mis on rohelised vaid teatud tingimustel või pole seda üldse, rääkis Äripäeva raadios füüsik Andri Hektor. Saates tulid jutuks ka tehnoloogiad, mille arengut tasuks silmas pidada.
Roheenergiasse on liikumas massiivselt raha, kuid rohepesu äratundmine niisama lihtne füüsiku Andi Hektori sõnul pole, selgus Äripäeva hommikuprogrammis.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.