Laias laastus pole Eesti majandusel häda midagi: baromeetrid on kõrged, inflatsiooni katab kas palgatõus või lõpptoodangu hinna tõstmine ja investeerimissund on suurem kui varem. Esimese märgina kriisist väljumise kohta näevad suuremate pankade analüütikud, et kõigi kodulaene mõjutav euribor on aasta lõpuks plussis.

- Aasta lõpuks võib kodulaenu tagasimaksele 10 eurot otsa tulla, aga edaspidi jääb kinnisvara mõjutama hoopis nõudluse ootamatu kukkumine, hoiatab SEB analüütik Mihkel Nestor.
- Foto: Andras Kralla
Kuigi Euroopa Keskpank on raiunud nagu rauda, et tänavu mingit intressitõusu ei tule, ootavad finantsturud siiski raha hinna kallinemist, rääkis SEB makroanalüütik Mihkel Nestor teisipäeval Pangaliidu korraldatud ümarlaual. Detsembrisse prognoositakse 0,1 protsenti. "Kui "lõvikonservi" võtta, siis julgeks prognoosida ka 0,2 protsenti."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Panga president Madis Müller rääkis Äripäeva raadiosaates "Kuum tool", et Ukraina võimaliku konflikti ja sellega seonduvate ohtudega keskpank praegu tegeleb.
Kui koroonapandeemia kasvatas majapidamiste nõudlust tarbekaupade järele, siis 2022. aastal on oodata ettevõtete jõuliseid investeeringuid oma tegevuse arendamiseks ja parendamiseks. See võiks soosida ka Eesti eksportööre, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
„See algas vajadusest. Meil oli materjal, aga me ei teadnud veel, mida see pikas plaanis suudab,” meenutab Karl Pärtel, tuleviku ehitusmaterjali tootev Myceeni kaasasutaja. Sarnase tee läbis ka kaugseirega tegelev ettevõte KappaZeta, kes soovis paremini modelleerida metsamahu ja -kõrguse hindamist satelliidifotodest tulenevast informatsioonist. Mõlemal juhul oli lahenduseks kaasata oma meeskonda ülikoolist teadlased. Mitte konsultatsiooniks, vaid väljundipõhiseks koostööks.