Riigi ehitusobjektid kallinevad paarisaja miljoni võrra, lisaraha on visa tulema
Ehitajate hinnangul kallinevad riigi ehitustööd tänavu sõja mõjul kuni paarisaja miljoni euro võrra, kuid lisaraha suurenenud kulude katmiseks on visa tulema.
Ehitajate sõnul riskib Eesti aasta lõpuks ulatusliku kriisiga ehitussektoris ja tööjõu väljavooluga sektorist ja riigist. Foto: Andras Kralla
Mais vastu võetud lisaeelarvega ehituslepingute kallinemise katteks vajalikke vahendeid ette ei nähtud, mistõttu peavad ministeeriumid ja muud riiklikud tellijad, näiteks omavalitsused ja RKAS leidma võimalusi senistest vahenditest.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit saatis rahandusministeeriumile pöördumise, kus hoiatab, et hüppeline hinnatõus on ehitusfirmadele talumatu ja kui riik ettevõtjatele vastu ei tule, võib ehitus objektidel seisma jääda.
Sõja algusest on möödunud kuu ja kõik esialgu kardetud probleemid on peatöövõtjate sõnul nüüd ehitussektoris realiseerunud - arvestatav osa Ukraina tööjõust on kodumaale lahkunud ja ehitusmaterjalide hind on kerkinud ulmelistesse kõrgustesse.
Ehituse kallinemise tõttu peavad mitmed omavalitsused leidma miljoneid eurosid lisaraha, et koolimajad valmis saaksid. Mõni neist loodab riigi toele, kuid võetakse ka laenu, müüakse vara või jäetakse tänavavalgustus uuendamata. Lisaks eelarvele on lõhki ka ehituste tähtajad.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.