Süsinikuheitme kvoodi müük toob Eesti eelarvesse üle saja miljoni. Kuid seda ei ole võimalik kõigele kulutada.
- Venemaa gaasist keeldumise pärast kasutab üha rohkem elektrijaamasid sütt ja kütteõli. Foto: Malte Ossowski/SVEN SIMON, Scanpix
Eesti eelarve kohaselt teenib Eesti tänavu süsinikuheitme kvoodi müügist 173 miljonit eurot. Prognoos ei vasta alati tegelikkusele, sest riik müüb kvooti börsil, kus hind muutub. Näiteks 2021. aastal oodati 206 miljonit eurot, kuid tegelikult tõid oksjonid eelarvesse 248 miljonit eurot. Kvootidest sai siis rahastamisallikas, et kompenseerida elektri hinna tõusu elanikele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsuskoalitsiooni lubatud elektriturureformi ootavad pikisilmi kõik kodutarbijad, kuid praeguse seisuga on elektrimüüjatel veel küsimusi rohkem kui vastuseid. Ootamatult kalli hinnaga kodanikuelektri üks kõrvalmõjusid võib aga olla fikseeritud pakettide hinnalangus.
Valitsuse elektrituru reform, luues kodutarbijatele reguleeritud hinnaga elektri universaalteenuse, jätab Elektrum Eesti juhi Andrus Liivandi sõnul õhku küsimuse, kui kauaks riik sekkub pikemaajaliselt tururegulatsioonidesse.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Kui puhkuste ajal ja päikselises juulis maksab elekter ligi 300 €/MWh, siis on selgelt energeetikas ulatuslik süsteemne probleem, mida vaid lühimeetmetega ei lapi, kirjutab Fermi Energia kaasasutaja, juhatuse esimees Kalev Kallemets.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.