Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov. Foto: Andres Haabu
Alati on meeldiv saada arvet, millest järeldub, et mitte teie ei pea maksma, vaid maksta tuleb teile. Praeguste elektri hindade valguses on negatiivse elektriarve saamine üldiselt pigem ime sarnane. Ent tänu kümnele päikesepaneelile sai see minu jaoks võimalikuks. Ja kohe tekkis küsimus: kas seda miinust on võimalik kuidagi suurendada? Lühidalt öeldes: on.
Valitsuskoalitsiooni lubatud elektriturureformi ootavad pikisilmi kõik kodutarbijad, kuid praeguse seisuga on elektrimüüjatel veel küsimusi rohkem kui vastuseid. Ootamatult kalli hinnaga kodanikuelektri üks kõrvalmõjusid võib aga olla fikseeritud pakettide hinnalangus.
Kas elekter jääbki nii kalliks, millist rolli mängib hinnas rohepööre ja mis tingimustel saaksime taas odavamat hinda nautida, selgitab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Homme õhtul maksab Eestis elektri börsihind vahemikus kuuest seitsmeni 4000 eurot, mis tähendab, et turul pole lihtsalt piisavaid tootjaid, et tarbimist katta, ning kätte jõuab elektri hinnalagi.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”