Rahvaloendus: keskmise Eesti elaniku kodu on vanem kui ta ise
Keskmine eluruum pärineb aastast 1972 ning keskmine eestlane sündis aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Samuti domineerivad Eesti inimeste kodudena endiselt nõukogudeaegsed hooned.
Elamutüüp on tugevas seoses inimese vanuse ja eluetappidega. On selgelt näha, et eramajas elavate noorte osakaal väheneb ja korteris elavate osakaal suureneb järsult pärast inimese täisealiseks saamist, kuna noored lähevad linnadesse õppima ja elama, kirjutab statistikaamet pressiteates. Pärast 35. eluaastat eramus elavate inimeste osakaal mõneks ajaks suureneb ning pärast 50. eluaastat hakkab see taas vähenema.
Rahvaloenduse andmeil on kasvanud end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal. Sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.