Reedeses hommikuprogrammis helistame Sri Lankale, kus lahvatas suvel tõeline majanduspõrgu.
- Valitsusvastane protest Sri Lankal. Foto: Reuters/Scanpix
Energiakriis ja inflatsioon – ka meie kõneleme neist iga päev, aga Sri Lankal oli olukord suveks läinud nii hulluks, et rahvas möllas tänavatel ja võimul olnud suguselts tõrjuti jõuga kõrvale. Kuidas on olukord Sri Lankal praegu ja kuidas riik energiakriisi ja inflatsiooniga võitleb, räägib seal tegutsev turismiettevõtja Krõõt Laesson. On meil sealt midagi õppida või hoiatuseks võtta?
Aknatootja Viking Windows juht Toomas Agasild loob selgust, kuidas läheb aknatootjatel – mõned ehitusturul räägivad, et aknatootjatel tuleb vähemalt 20 protsendi suurune kukkumine. Kas tõesti? Samuti võtame koos Agasillaga statistikaametist vastu värske ehitushinnaindeksi ja küsime, millest see tema jaoks kõneleb.
Võõrustame spaaettevõtjat Kalle Kuusikut, kes avas Tallinnas värskelt uue spordi- ja spaakeskuse. Samasse spaahotelliketti kuuluvad veel Viimsi SPA, Grand Rose SPA ning Meresuu SPA. Mis annab julguse energiakriisi ajal vastuvoolu ujuda? Kui krõbedaks spaades hindu tõsta kannatab?
SEB ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov kõneleb, millised on suuremate firmade plaanid ja ootused järgmiseks aastaks. Tõde aitas välja selgitada Baltikumi suurettevõtete finantsjuhtide seas tehtud ulatuslik uuring, mille tulemusi avaldame ja analüüsime.
Saatejuhid on Viivika Rõuk ja Kristjan Kurg.
Saatepäev jätkub viie saatega:
10.00–11.00 "Sisuturundussaade". Kuidas läheb autotöökodade sisustamise ja vanaautode restaureerimise äril, räägime saates Benefiti kaasasutaja ja juhatuse liikme Sulev Naruskiga. Uurime, kas ja kuidas on majanduse jahenemine selles sektoris endast märku andnud.
Lisaks räägime saates, millises seisus on kerekeskused Eestis, kuidas õnnestus Benefitil kanda kinnitada Rootsis, ja avaldame erilise Porschede lepingu tagamaid. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
11.00–12.00 "Äripäev eetris". Nädalat kokku võtvas arvamussaates räägime hoiu-laenuühistutest ja nende järelevalvest, järjekordsest Briti peaministri tagasiastumisest, euribori mõjust üüriinvestoritele, Investeerimisklubi taasavamisest, Eesti pankade tulemustest ja taastuvenergia tulevikust. Muidugi kuulutame välja ka nädala võitjad ja kaotajad. Nendel teemadel arutlevad Äripäeva ajakirjanikud Neeme Korv, Kristjan Pruul ja Simo Sepp.
12.00–12.10 "Lühisaade: obskuurne majandus". Briti maksukohus uuris ekstreemselt põhjaliku täpsusega, mis eesmärk võiks olla vahukommidel. Milleks neid kasutatakse ja kuidas neid tarvitatakse? Kumb vahukomm maitseb paremini – kas otse pakist süües või lõkkel küpsetatult. Lõpuks jõudsid nad otsusele, et vahukomm ei ole ikkagi komm, vaid kondiitritoode. Seejuures põhjendusi, miks vahukomm on siiski võrdne koogi, mitte kommiga, oli brittide maksukohtul tervelt ÜHEKSA lehekülge. Sellest otsusest võidab rahaliselt aga väga palju nende vahukommide tootja. Mis värk on, kuula saatest. Saatejuht on Linda Eensaar.
13.00–14.00 "Kiired ja vihased". Kiiresti kasvavatele ettevõtetele keskenduvas saates on sel korral külas Tootsi Aiand OÜ juht ja omanik Tarvo Alvet. Gasellettevõte kasvatab ja müüb taimi. Juttu tuleb ettevõtte algusaegadest, kiirest kasvust, juhtimisest, klientide eelistustest, sisendhindade tõusu mõjust ja paljustki muust. Saadet juhib Anete Hela Pulk.
15.00–16.00 "Terviseuudised". Unehäirete all kannatajaid on viimase paari aastaga pandeemia tõttu poole võrra juurde tulnud. Kas abi on vaid unerohust, mis tekitab kergesti sõltuvust, või saab ka ise midagi ära teha, räägib saates Medicumi ja Confido Meditsiinikeskuse kopsu- ja unearst ning Eesti Unemeditsiini Seltsi asepresident Erve Sõõru.
Lisaks sellele räägib ta unerohu ohtudest, kronotüüpidest, erinevatest unehäiretest ja sellest, mida kujutab endast unemeditsiin. Selgub, et lahenduse uneprobleemile võib tuua hoopis hambaarst või kardioloog. Saadet juhib Violetta Riidas.
Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate
siit.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”