Eesti ja Läti leidsid ühisele meretuulepargile asukoha
Valitsus kinnitas Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti ELWIND asukoha. Uuringute ja analüüside põhjal on Eesti vetes ühisprojekti elluviimiseks kõige sobilikum Sõrve säärest läände jääv mereala.
Eesti ja Läti looksid ühise meretuulepargi Saaremaa Sõrve säärest läände. Fotol Ørstedi Nystedi meretuulepark Gedseri lähistel Taanis. Foto: Liis Treimann
Sõrve säärest läände jääv mereala osutus sobivaks, sest esinevad teiste aladega võrreldes paremad tuule- ja jääolud, lisaks jääb see ala eemale teadaolevatest rändlindude lennuteedest, hüljeste ja muu vee-elustiku elupaikadest, selgitas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut asukohavalikut.
Vaja oleks vähemalt 7 miljardit eurot ning lõdvemaid regulatsioone ja seadusi. Siis saaks Eesti end 2030. aastaks Vene energiasõja hädadest lahti haakida ja oma elektri taastuvatest allikatest kätte.
Eesti ei ole seni suutnud veel ehitada ühtegi meretuuleparki ning ka maismaale on uute püstitamine aina keerulisem, kuna investoreid ja sobivat kohta ei leidu, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.