Ehituse hankijad ja pakkujad on ühes supis

Kümme aastat suhteliselt stabiilseid hindu ja majanduskeskkonda uinutas ühelt poolt pakkujate valvsuse ja valmisoleku hüppelisteks hinnamuutusteks ning on teisalt võtnud hankijatelt soovi olla paindlik lepingutingimusi muutma. See, mis tõi meid siia, ei vii enam edasi, ning selleks, et ehitussektor saaks hankelepinguid täita, on vaja kiireid muutusi.

Hankelepingutega on olukord nutune ja päästerõngas on partnerite käes, leiab Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Ivo Volkov. "Ehitussektoris planeeritakse projektid pikalt ette ning mitte keegi ei osanud kahe viimase aasta kriise ette näha. Sellises olukorras on võimalik aastaid tagasi sõlmitud lepinguid täita ainult juhul, kui sul on hea lepingupartner, kes on nõus hindade muutumisest rääkima ning ühiselt olukorrale lahendust otsima,“ arvab Volkov.

„Majanduskeskkonnas on hankija ja pakkuja n-ö ühes supis koos ning lahenduseni saab jõuda ikkagi ainult koostöö kaudu,“ lisas ta Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus", mis keskendub ehitussektori riigihangetele.

Kehvas majandustsüklis tuleb hankijal olla oluliselt hoolsam ja palju rohkem ette planeerida, täheldas advokaadibüroo Sorainen riigihangete ja avaliku sektori projektide valdkonna juht, vandeadvokaat Kadri Härginen.

"Hankija vastutus ei piirne ainult lepingu täitmise kontrollimisega. Hankija peab arvestama ka sellega, et majanduskeskkond ongi praegu volatiilne ja ta peab seda ka enda poolt oskama ette näha, mitte eeldama, et pakkuja üksi peab sellega arvestama. Näiteks saab hankija sätestada lepingus pikemad tähtajad, anda hindadele indeksipuhvri jne,“ selgitas Härginen hankija hoolsuse rolli.

„Hankelepingu koostamise faasis on paindlikkust seaduses tegelikult palju, jäik on seadus hankelepingu täitmise faasi puudutavas osas. Teisisõnu, jäik tuleb olla siis, kui pole osanud ette tark olla,“ soovitab Kadri Härginen lepingu koostamise faasis hankijal väga hoolsalt kõik detailid läbi mõelda.

Ivo Volkovi sõnul on vaja poliitilisi kokkuleppeid ja riigipoolset pikemat vaadet. Ehitussektoris aitaks pingeid maha võtta ja ettevõtjaid päästa ehitushinnaindeksi lisamine hinnale hankelepingutes.

Teiseks on oluline, et riik toimiks kontratsükliliselt, st et kriisiaegadeks tuleb sahtlisse valmis varuda suuremate objektide ja rajatiste projektid, mida saab umbes pooleaastase ettevalmistusega rasketel aegadel töösse panna, et hoida rahavoogusid liikumas ning anda inimestele tööd.

Kadri Härginen kinnitab, et riigihangete seadus hankimist ei takista ning seadus uuendamist hetkel ei vaja (viimased uuendused said üsna äsja tehtud). Küll aga võiks abi olla riiklikest n-ö pehmetest suunistest või juhistest, mis aitaksid reguleerida neid tegevusi, mida üksikud hanked ei reguleeri ning mis aitaksid paindlikult toimetada ja lepingutingimusi reguleerida erinevates majanduskeskkondades.

Näiteks suunis, et igas teatud pikkusega või teatud valdkonna hankelepingus peavad olema sees kindlad hinna korrigeerimise mehhanismid. Praegu on probleem selles, et me rakendame samu lepingupõhjasid, mida viimase kümne aasta jooksul n-ö headel aegadel, kus tänaseid probleeme üldse ei olnudki. Vaja oleks suunata hankijaid mõtlema selle peale, kuidas leida meetmeid, millega lepingutingimustega loodud ebavõrdset olukorda tasakaalustada ja riske hajutada.

Oktoobrikuu „Soraineni sageduses“ lahkasid saatejuhid advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm ehitussektori riigihangete probleeme. Saatekülalisteks olid Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige ja Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov ning advokaadibüroo Sorainen nõunik ja vandeadvokaat Kadri Härginen. Härginen juhib büroo riigihangete ja avaliku sektori projektide valdkonda ning on „Hankekooli“-nimelise koolitustesarja asutaja ja lektor, neid loenguid saab kuulata Soraineni Youtube’i kanalil.