Lukas tahab kehtestada keelenõuded kulleritele ja taksojuhtidele
Tuhandeid Eestis ajutiselt viibivaid välisõpilasi ähvardab kõrvalteenistuse kaotamise oht, kui seaduseks peaks vormuma eelnõu, mis populaarsetel tööaladel, nagu toidukulleritelt ja taksojuhtidelt, hakkab eesti keele oskust nõudma.
Taksoplatvormide ja toidukullerite töötajate hulk ähvardab väheneda. Foto: Andras Kralla
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase (Isamaa) allkirjaga seaduseelnõu, mis käib mööda ministeeriumite kooskõlastusringi, tahab lisada nende töötajate loetellu, kellele "kehtestatakse avalikes huvides eesti keele oskuse nõue", ka digiplatvormi kaudu töötavad töötajad ning hakata nõudma taksoloa väljastamisel B1 keeletaseme omandamist tõendavat dokumenti.
Kui kultuuriminister Tõnis Lukase hinnangul tuleks keeleoskuse kontrolli takso- ja toidutellimise teenuste üle tugevdada, siis Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul ei peaks Bolti või Wolti vedajatelt nõudma täielikku keeleoskust, vaid ametialane keelenõue peaks olema "inimene on läbimas keeleõpet".
Üha süvenevat töökäte puudust teenindussfääris aitaks leevendada soodsamad tingimused välistööjõu rakendamisele, kirjutab R-Kioski personalijuht Piret Aess.
Vaikselt keerab praegune valitsuskoalitsioon kruve pingumale ja võtab Eesti elanikelt vabadusi. Samm-sammult muudetakse Eestit hääbuva elanikkonnaga kõlbeliseks rahvusriigiks. Me ei tohi sellega leppida, leiab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.