Miljardid või üldse mitte midagi: kuidas riigid Eesti ümber ettevõtteid toetavad
Kasvanud energiakuludega aitavad ettevõtjatel rohkem toime tulla riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal – mida kaugemale põhja poole, seda väiksemaks toetused jäävad.
Eesti firmad muretsevad, et kui välismaised konkurendid saavad oma valitsustelt energiakriisis rohkem toetust, tuleb neil leppida nii kõrgete kulude kui ka konkurentsivõime kaoga. Foto: Shutterstock
Eesti ettevõtjatele lubatud toetused on Euroopas märkimisväärselt madalad, aga lähemalt vaadates oleme samas paadis nii mõnegi meie ekspordi sihtriigiga.
Üldiselt ettevõtjad ei soovi, et riik abipakettidega majandusse sekkuks. Praegu aga on kõige kiiremaks, ehkki selgelt ajutiseks lahenduseks see, kui Eesti toetab ettevõtteid sarnases mahus nagu naaberriigid, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Kriisiaastatel oma viimasedki nurgad maha lihvinud küünlatootja Hansa Candle, piimatööstus E-Piim ja metallifirma Favor jagasid kärpenippe ja hoiatasid, et kes praegu investeerimata jätab ja teistest maha jääb, kukub konkurentsist.
Hoolimata rasketest aegadest on Eestil ka praegu tänu väiksele võlakoormusele võimekus investeeringuteks kindlasti olemas, aga rahaliste toetuste eelistamine kasvupõhistele investeeringutele võib meile kalliks maksma minna.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson rääkis Äripäevale antud intervjuus, et Läti Inčukalnsi gaasihoidla annab Eestile tagatise, mida Soomel pole.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.