Vastukaja metsanduse arengukava kajastusele: minister eksitab
Mets Eestis otsa ei saa, küll on probleemiks raadamine ning raiuda võiks pigem 10–12 miljonit tihumeetrit, ei ole keskkonnaminister Madis Kallase kommentaaridega rahul Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid.
Küpsete majandusmetsade õigeaegne uuendamine tagab pikaajaliselt süsiniku sidumise seisukohalt soodsama metsade vanuselise struktuuri, ütleb Marek Metslaid Maaülikoolist. Foto: Liis Treimann
Eesti Maaülikool seisab teaduspõhise lähenemise eest Eesti ühiskonnas ja meid kõiki puudutavate otsuste kujundamisel, peame vajalikuks saata omapoolsed selgitused koos viidetega, ütles Metslaid ja tõi välja kolm väidet Äripäeva artiklist "Uus metsanduse arengukava kärbib metsa raiumist viiendiku võrra".
Selleks, et Eesti keskkonnaeesmärgid täita, tuleb kohalikul puidusektoril rihma koomale tõmmata või siis lisainvesteeringuid teha, sest hinnanguliselt tuleks Eestis metsa raiumist miljoni-pooleteise tihumeetri võrra vähendada.
Värske Turu-uuringute ASi uuringu järgi pooldab 68% Eesti elanikest riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26% vähemalt poole ja 25% vähemalt kolmandiku võrra.
Ajad on niigi keerulised ning poliitikud ei peaks puidusektori elu veelgi raskemaks tegema, jääb sektorit esindav liit uut metsanduse arengukava lugedes kriitiliseks.
Värske metsanduse arengukava tagajärjel halvenevad Eestis looduskaitse, metsade olukord ning majandus ja konkurentsivõime, jääb arusaamatuks, mis probleemi siis lahendatakse ning kas üldse adutakse, kui kalliks see ühiskonnale maksma läheb, kirjutab Biofueli juhatuse liige Andreas Laane.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.