Muuga ja Sillamäe sadamates sanktsioonidesse takerdunud väetised leidsid ostja ja viiakse õige pea Eestist välja, külmutatud raha soovib ettevõtlusminister saata Ukrainasse.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan sõnas, et külmutatud varade Ukrainale saatmine peaks käima õigusriigile kohaselt. Foto: Andras Kralla
Tehnilise järelevalve ja tarbijakaitse ameti peadirektor Kristi Talving rääkis pressikonverentsil, et tänaseks on ammooniumnitraat täielikult välja viidud ja Sillamäelt ka enamik ammoniaagist, kus seda alles umbes kolmandik. Sellegi väljaveoks on ostjaga on kokkulepped tehtud ja jaanuaris viiakse see ammoniaak Bulgaariasse, teine ostja on Türgi, selgitas Talving.
Venemaale seatud sanktsioonide alusel on Eestis külmutatud juba ligi 21 miljonit eurot, millest lõviosa annavad siin vilkalt äri ajanud Andrei Melnitšenko ja Vjatšeslav Kantoriga seotud ettevõtete tehingud.
Viimane vagun kaupa jõudis Muuga sadamas asuvasse DBT väetiseterminali aprilli alguses, pärast seda on sadama ühes suuremas terminalis valitsenud kõhe vaikus.
Muuga sadamas olnud 12 000 tonni suurusele ohtliku ammooniuminitraadi probleemile on leitud lahendus – rahapesu andmebüroo loal müüdi see maha ja veetakse välja.
Eile avaldatud sanktsioonide uue paketi nimekirjas seisab oligarh Andrei Melnitšenko, kellega seotud Eesti firma võib samamoodi sattuda keelu alla, seades näiteks surve alla Sillamäe sadama.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.