Parteidest tööandjateni, keskkonnakaitsjatest õiguskantslerini on kõik veendunud, et Eesti kliimapoliitikat tuleks juhtida eraldi seadusega, kuid mida see sisaldama peab, on tulevaste vaidluste teema.
- Koos vihmasaju ja sulalumega kerkisid veetasemed jaanuaris mitmel pool Eestis rekordtasemele. Foto: Kaarel Kaisel, Keskkonnaagentuur
Eesti seadusandlus, arengukavad ja võetud kohustused käivad kõik erinevat rada, olles vahel lausa vastuolulised. Kindlust oleks aga vaja nii inimestel kui ettevõtetel, mõnel hinnangul ka järgmisel inimpõlvel, tuuakse põhjenduseks, miks Eestil on vaja omaette kliimaeesmärkidega tegelevat seadust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased on aastakümneid rääkinud, et juhul kui inimkond kurssi ei muuda, siis liigub maailm keskkonnaalaselt pöördumatute muutusteni. Seda pole aga endiselt mõistetud, selgus saatest „Lavajutud“.
Eesti jäi rohepöördega võrreldes muu Euroopaga kümnendi jagu hiljaks ja seetõttu tuleb kiiresti muuta rohkem, kui ettevõtjad ja üldsus tajuvad. Samas loovad suured muutused ettevõtjaile ka uusi võimalusi.
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.