Kliimaseadus on hõbekuul, mida kõik ootavad, aga tülid on veel ees
Parteidest tööandjateni, keskkonnakaitsjatest õiguskantslerini on kõik veendunud, et Eesti kliimapoliitikat tuleks juhtida eraldi seadusega, kuid mida see sisaldama peab, on tulevaste vaidluste teema.
Koos vihmasaju ja sulalumega kerkisid veetasemed jaanuaris mitmel pool Eestis rekordtasemele. Foto: Kaarel Kaisel, Keskkonnaagentuur
Eesti seadusandlus, arengukavad ja võetud kohustused käivad kõik erinevat rada, olles vahel lausa vastuolulised. Kindlust oleks aga vaja nii inimestel kui ettevõtetel, mõnel hinnangul ka järgmisel inimpõlvel, tuuakse põhjenduseks, miks Eestil on vaja omaette kliimaeesmärkidega tegelevat seadust.
Teadlased on aastakümneid rääkinud, et juhul kui inimkond kurssi ei muuda, siis liigub maailm keskkonnaalaselt pöördumatute muutusteni. Seda pole aga endiselt mõistetud, selgus saatest „Lavajutud“.
Eesti jäi rohepöördega võrreldes muu Euroopaga kümnendi jagu hiljaks ja seetõttu tuleb kiiresti muuta rohkem, kui ettevõtjad ja üldsus tajuvad. Samas loovad suured muutused ettevõtjaile ka uusi võimalusi.
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.