Keelu all Vene salapelletid vilksavad ringiga Euroopasse
Kuigi sanktsioonid panid vähemalt paberil punkti Venemaa puitpelletite jõudmisele Euroopa Liidu turule, kahtlustavad taanlased, et Türgi kaudu need siiski nende koostootmisjaamadesse jõuavad, kirjutab sealne ärileht Børsen.
Vene puittoodete sanktsiooni järel on Taani jõudnud puitpelletid, mis paberite järgi on pärit Türgist. Foto: AFP/Scanpix
Sarnastest kahtlustest on kuulnud ka Eesti suurimad graanulitootjad Warmeston ja Graanul Invest, mis oma toodangut samuti Taani ekspordivad. Eurostati andmetel kasvas mullu kümne kuu import Türgist kaheksa korda, Taani tolli andmetest nähtub, et 2020. ja 2021. aastal oli puitpelleti ja -briketi sissevedu Türgist sisuliselt nullilähedane, aga eelmisel aastal hüppas see näitaja 2000 tonni kanti.
Ukraina sõja puhkemise järel räägiti Vene sanktsioonide kartuses nii vajadusest raiemahtu suurendada kui ka ladudest, mis on täis varutud odavat Vene puitu. Maksuameti statistikast kumbagi otseselt ei paista, äri käis edasi nii nagu enne sõja algust.
Eesti saematerjalitootjad seisavad karmi reaalsuse ees, kus kukub nii puidu hind kui kaovad tellimused: klientidel on enne sanktsioonide jõustumist laod odavat Vene puitu täis kuhjatud ning inimesi koroonapandeemias haaranud remontimise ja ehitamise laine on raugemas.
Värskelt kehtima hakanud uute Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu tuleb rohkem aega varuda tollidokumentide vormistamiseks. "See on meie uus reaalsus," ütles maksu- ja tolliameti tolliformaalsuste valdkonnajuht Külli Kurvits.
Eelmisel aastal suurenes kaupade eksport aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti ning import 23 protsenti. Detsembris jäid nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele, seisis statistikaameti teates.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.