Uue ajastu juhtimine: bosside käramisele ja Exceli tagaajamisele kukub kell

“Mõttega tööd on raske hirmuga juhtida,” toonitas idufirma Fractory asutaja ja tegevjuht Martin Vares ja lisas, et just seepärast on aeg see võte juhtidel ka on tööriistakastist välja visata.

Kindlasti ei saa tänases maailmas ja tööturul enam nii-öelda kärades ja pragades juhtida. “Inimestele ei meeldi see,” tõdes Vares saates “Fookuses: juhi areng”. Veel mõnda aega tagasi oli tööiseloom teine. Juht andis käsulauad ette ja kes neid ei täitnud, selle asemele leiti järgmine huviline. Täna jääb selliseid töid järjest vähemaks.

“Mõttega tööd on raske hirmuga juhtida, sest siis tuleb keegi teine, kes oskab mõtet paremini suunata, saab sellest kasu ja hoolib sellest inimesest rohkem,” selgitas Vares. “Tüüpiline nii-öelda bosside käramine lihtsalt enam ei toimi,” mainis 2021. aastal nooreks ettevõtjaks valitud Vares.

Elisa ärikliendiüksuse juhi Artur Prauni sõnul otsivad inimesed järjest enam oma töös tähendust. “See tähendus võib tulla läbi organisatsiooni, läbi töö või tiimi, aga sellel asjal peab olema tähendus,” lausus Praun kindlalt ja lisas, et seda tuleb juhtidel meeles pidada.

Ka pidevalt arenemine on see, mida inimesed täna tööd valides ja tehes tunda tahavad. “Iga sportlane või harrastussportlane tahab olla heas vormis ja siis ka enda vormi ajapikku parandada,” ütles Praun ja täpsustas, et sama kehtib ka tööelus.

Praun, kes on oma oma juhtimisalaseid teadmisi täiendanud Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias, kus läbis kaheaastase EMBA programmi, usub, et töötajad järjest enam vabadust, iseseisvust ja autonoomsust otsustada enda tegevuste üle. “Juhi roll ongi tänasel päeval ja tulevikus veelgi rohkem luua selline keskkond, kus need kolm tegurit – tähendus, areng ja otsustusvabadus – eksisteerivad,” rõhutas ta. Kõik, mis sellest väljapoole jääb, tasuks tema sõnul visata juhtimise mõttes prügikasti.

Tehnoloogia abil muutub tööelu ja juhtimine järjest enam ka inimesekesksemaks, usuvad Vares ja Praun. Inimesed muutuvad info otsijatest järjest enam info töötlejateks. Rutiinsed ülesanded teevad täna ära robotid, seega jääb inimestele järjest enam uute lahenduste väljatöötamise ülesanne.

Ehk tööelu pole enam niivõrd ülesannete juhtimine, vaid järjest rohkem inimeste juhtimine, et neid loovalt probleeme lahendama ja uusi ideid välja mõtlema suunata.

“Kui robot tegeleb näiteks keevitusega, siis juht peab tegelema sellega, kuidas inimesed mõtlevad välja, kuidas seda robotit kõige efektiivsemalt tööle panna,” tõi Vares näite. See tähendab, et meil on rohkem otsustajaid ja esile tulevad inimeste erisused.

“Kuna nende tööülesanded on otseselt seotud sellega, millised inimesed nad on, siis juhtidel kasvab mõnes mõttes vastutus tunda inimesi, tunda kindlasti vähemalt elementaartasemel psühholoogiat,” toonitas ta.

Seetõttu juba täna ja tulevikus veel vähem on juhtimine Varese sõnul Exceli-põhine. Kuigi juurde on tulnud palju tööriistu, mis aitavad tulemusi mõõta, siis nende tulemuste mõõtmine muutub järjest rohkem psühholoogiapõhiseks kui kindlate ülesannete põhiseks, on ta veendunud.

Informatsiooni otsimine ja võrdlemine ei ole lihtsalt enam asjad, mida inimene tegema peaks, sellega saab tehnoloogia suurepäraselt hakkama. “Küll aga ei suuda tehnoloogia asendada inimese võimekust mõelda loovalt, näha suurt pilti, mis hõlmab mitte ainult mõõdetavaid väärtusi, vaid vahel ka mõõtmatuid väärtusi,” selgitas Vares.

Lisaks hakkab tööelu kindlasti mõjutama veel üks ülikiirelt kasvav trend, tõdes Praun – selleks on tehisintellekt, mille areng on olnud viimastel aastatel väga tormiline. Kui veel viis või kümme aastat tagasi olid need Prauni sõnul ulmevaldkonna arutelud, siis täna enam mitte.

“Mis puudutab automatiseerimist ja inimeselt tuima, kuiva, igava töö äravõtmist, siis see kõik leiab aset. Ma arvan, et raamatukoguhoidjad ja poemüüjad on meil ka viie ja kümne aasta pärast olemas, aga nende töö muutub sisukamaks. Nad suudavad läbi tehnoloogia, mis tuleb neid aitama, olla paremad nõuandjad või kliendi, teenusetarbija vestluskaaslased ning läbi selle luua suuremat väärtust ja paremat kogemust,” rääkis Praun.

“Elu läheb heas mõttes põnevamaks,” usub ta. “Ja tehnoloogia tuleb seda kõike toetama, et see, mida me siin maailmas teeme, oleks palju huvitavam, kui ta võib-olla tänasel päeval on.”

Saates „Fookuses: juhi areng“ maalivad tööstusidufirma Fractory asutaja ja tegevjuht Martin Vares ning Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun, pildi sellest, kuidas tehnoloogia meie tööelu 5–10 aasta pärast muudab ning aitab koos hea juhtimisega ettevõtete tootlikkuse kasvule kaasa.

Samuti tuleb juttu sellest, kuidas on haridus mõjutanud nende tööd juhtidena tehnoloogiavaldkonnas ning mida nad on koolist kaasa saanud sellist, mida mujalt ei saa.