Rohepöörde valuvaigisti idee tõi majandustudengile 10 000 eurot

Arvamuskonkurss Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Veriffi, Swedbanki ja Technopolis Ülemiste konkurss, mis viidi läbi juba 11. korda. Konkurss otsib Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Edukat Eestit toetavate ettevõtete omanikest ja juhtidest koosnev žürii valis tänavu 97 kvalifitseerunud võistlustöö hulgast välja 11 finaali jõudnud tööd.

Võidutöös “Kliimadividendid oleks valuvaigisti rohepöörde mõju leevendamiseks” kirjutas Palmiste, et heitmekaubandusest laekuv raha, mis praegu läheb keskkonnasõbralike projektide rahastamiseks, töötaks palju tõhusamalt, kui teha rohepööre kõigile inimestele majanduslikult kasulikuks. Süsiniku hind on tarbijale järjest valusam, kuid Palmiste sõnul saaks riigile laekuva tuluga saaks luua tõhusa valuvaigisti.

“Kui nüüd see raha võrdselt ümber jagada, saavad kõik miskit tagasi, kuid need, kes on säästlikumad, võidavad rohkem – me nii-öelda premeerime keskkonnasõbralikku eluviisi, aga samas ei jää keegi toetusest ilma. Sellist mehhanismi tuntakse teiste nimetuste seas ka „kliimadividendina“ ja see on juba sarnaselt toimiv näiteks Šveitsis, kus see raha arvestatakse maha ravikindlustuse maksetest,” kirjutas Palmiste.

“Algne idee tekkis mul aastavahetusel kell neli öösel. Lamasin voodis ja mõtlesin, mida Eduka Eesti konkursile seekord kirjutada. Mõtlesin, millest ma oskan kirjutada, mida olen koolis õppinud – eelmisel suvel Saksa kliimapaketist. Otsustasin seda Eesti kontektsis rakendada,” rääkis Palmiste kolmapäeval esikohta vastu võttes. “Valuvaigistit on hädasti vaja, see kajastub näiteks automaksudebatis. Valitsus peab mõtlema mitte ainult sellele, et teeme auto kallimaks, vaid ka alternatiividele.”

Heidelbergis bakalaureusekraadi omandav Palmiste lubas auhinnaraha investeerida õpingutesse.

Teise rahalise auhinna (3000 eurot) sai Norras elav ettevõtja Anneli Andersen artikliga “Loobume plastkaardist ja teeme digiriigile kohase ID”, milles autor teeb ettepaneku ühendada digitaalne identiteet plastikkaardist lahti. Kolmanda koha (2000 eurot) võitis Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber artikliga “Pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle”, mis sisaldas mõtet, et pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve.

Äripäev andis oma auhinna seekord koostöös Rohetiigriga. Keskkonnateemalisi lugusid laekus kokku ligi paarkümmend, nende seast tunnustati Joonas Laksi artiklit “Elamufondi renoveerime säästlikuks universaalteenusena”. “Laksi artikkel on hoogne, konkreetne ja praktiline ning tema ettepanek haakub hästi Rohetiigri ehituse teekaardiga,” kirjutas Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk. “Praegusel ajal on ilmselt iga praktiline ettepanek väärtuslikum kui filosoofia – kuigi ka seda ei saa alahinnata.”

Eripreemia panid välja ka teised Eduka Eesti toetajad. Eesti Gaasi tunnustus läks Hella Riisalule ja Ellex Raidla oma Martin Palmistele. Palmiste pälvis ka ühe kolmest Swedbanki preemiast, teised kaks Joel Kukemelk ja Renet Heinla. Kukemelgile läks ka If Kindlustuse preemia. Veriff tunnustas Anneli Anderseni.

Finaali auhinnalistele kohtadele jõudsid veel Henri Daniel Ots, Renet Heinla, Peeter Raidla, Joel Kukemelk, Signe Sillasoo, Ivar Mägi ja Hella Riisalu. Tähelepanu väärib, et grand prix' tasku pistnud Palmiste jõudis nominatsioonini ka oma teise artikliga “Kipume üliõpilasi unustama, see viga tuleb parandada”.