Nädala lood. Eesti ehitajad pesid hoolega raha, selgusid parimad palgamaksjad

Tänavuse Palga TOPi tippu jõudsid nii IT-sektori esindajad kui ka hulka tippjuhte hõlmavad valdusfirmad. Mitmes firmas ulatus keskmine töötasu üle 10 000 euro.

Kui varasematel aastatel võttis Äripäev edetabeli koostamisel aluseks sisuliselt üle aasta vanad palgaandmed, siis sel korral tegime ajakohasema valiku maksu- ja tolliameti andmetega – samade andmetega, mida ettevõtjad ise on riigile edastanud. Vaata edetabelit siit.

Varem palgarallit vedanud IT-sektoris on näha suuremaid muudatusi: kui ühed värbavad ja tõstavad palka, siis teisi on tabanud koondamislaine.

Vähemalt 100 töötajaga ettevõtetest on palkade suunanäitajad olnud viimastel aastatel just tehnoloogiafirmad ja nii ka eelmisel aastal: Microsoft, Bolt, Twilio, Pipedrive ja ka Inbank näitasid tööjõumaksude järgi keskmist töötasu pea 4500 eurost kuni ligi 6500 euroni. Nendes arvudes on sees boonuseid ja lahkumishüvitisi ning firmade ümberstruktureerimist, mis tegelikkust veidi moonutavad, kuid palgatase on neis siiski korralik. Ja enam ei ole neilgi kerge.

“Oleme olukorras, kus globaalselt majanduses toimuv jõuab kõigisse sektoritesse, kaasa arvatud meie sektorisse,” märkis tehnoloogiafirma Twilio Eesti juht Meelis Aus. USA börsifirma Twilio on üks neist tehnoloogiafirmadest, kes pidi ettevõtte kiire kasvu pärast majandusolukorra keerulisemaks muutudes tegema raske otsuse: firma teatas sügisel, et koondab üle 800 töötaja ehk 11 protsenti oma inimestest. Loe seda lugu edasi siit.

Nädala alguses kirjutasime aga sellest, kuidas Eesti ehitajad sattusid nigeerlase eestveetavasse skeemi ja aitasid puhtaks pesta enam kui miljoni eurot.

Suurelt Saudi Araabia põllumajanduskontsernilt potsatab pisikese Eesti ettevõtte pangakontole üle 200 000 euro. Samal päeval liigub rahast lõviosa edasi Inglismaale, ülejäänu võtab kamp Eesti ehitajaid sularahas välja.

Nii aitas hulk eestlasi käitada nigeerlaste juhitud ülemaailmset rahapesuskeemi. Loomulikult teenustasu eest.

Aastatel 2017 kuni 2019 tegutses Eestis kolm Aafrikast pärit rahapesijat, kuid meie keskendume ühele – Nigeeria kodanikule Chinedu Derek Elendu Offorile. Loo keskmes olevad Eesti ehitajad tema pärisnime ei teadnudki, vaid kutsusid teda Yoniks, Joniks või Ioniks.

Mis Eesti ehitajatest sai, loe edasi siit.

Pärnu linnavolinik Rain Jung on praegu linna prügilafirma Paikre suurim kriitik, kuid oli varem ise küünarnukkideni sees Paikre sahkermahker rahaasjades.

Toome esimese näite Pärnu poliitiku ja linnafirma ühisest majapidamisest. Kui Paikre töötaja saatis Rain Jungile 2018. aasta detsembris ehitusjäätmete vastuvõtmise eest 245 euro suuruse arve, põrgatas Jung arve edasi Paikre juhatuse liikmele Kristo Rossmanile kirjeldusega, et see on tema isiklik asi – ta koristas vanaema korterit. „Kas saad klaarida?“ päris Jung.

Paikre arendusjuht Ott Sutt andis poliitiku kirja peale raamatupidamisse ülesande arve tühistada.

Lisaks kulus Paikrel konteinerite tühjendamisele 180 eurot, seda arvet Jungile ei saadetudki. Kokku oli kahju Paikrele 425 eurot.

Poliitik Rain Jung pidas intervjuus oma varasemaid tegusid õigeks ja kinnitas, et tema südametunnistus on täiesti puhas.

Ühtlasi selgus, et maakohus mõistis sel nädalal süüdi Pärnu linnale kuuluva Paikre OÜ endised juhid, kellele pandi süüks linna ettevõttes omakasu huvides tegutsemist ja ametipositsiooni ärakasutamist, ja määras neile karistuseks tingimisi vangistuse.

Aastate jooksul käest kätte käinud ajaloolise Valga leivatehase viimasele ostjale ütlesid kõik, et ära seda küll tee, aga napi kolme aastaga on ärid end vanas vabrikus järjepanu sisse seadnud.

Kümmekond aastat tagasi rahapesuskandaali kistud Valga leivatehas, mis on sest ajast tühjana seisnud, saab sisse uut elu. Valgas Võru tänaval asuvas kompleksis käib suur renoveerimine, 90 protsenti hoonest on juba rentnikudki leidnud.

Vana leivatehase eestvedaja Aleksei Bogatšov ei hakanud tõtakalt vana vabrikuga jändama. Enne küsis paljudelt nõu: kas ikka tasuks kaua tühjalt seisnud hoone ära osta? “Kõik ütlesid, et ära sa seda küll tee. Mitte ühtegi poolehoidjat ma ei saanud,” ütles Bogatšov. Ent Bogatšov ostis ikkagi 1980ndatel ehitatud hoone ära ja leiab juba praegu, et ost tasus end ära.