Kliimaminister Kristen Michali teatel annab kliimaseadus raami kes, mida ja millal teeb, et vähendada kliimamõjusid. Foto: Eero Vabamägi
Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et saada huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050.
Täna alustas tööd kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Nõukogus on lisaks teadlastele ja professoritele ka ettevõtete tippjuhid.
Kevadeni keskkonnaministeeriumi kantsleri ametis olnud Meelis Münt ei näe vastuolu selles, et istub edaspidi lobikohtumistel teisel pool lauda, kui asub tööle Viru Keemia Grupi uute tööstusprojektide regulaatorsuhete juhina.
Üsna pea kirjutamisele mineva kliimaseadusega püütakse anda erinevatele valdkondadele ette kliimaeesmärgid. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets selgitas saates „Poliitikute töölaud“, keda seadus enim mõjutama hakkab ja kuidas.
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.