Kivisöest toodetakse ligikaudu kolmveerand India elektrist ja ambitsioonikale taastuvenergiakavale vaatamata jätkab nõudlus kõigi eelduste kohaselt kasvu.
- Söe laadimine Ahmedabadis Lääne-Indias Foto: Reuters/Scanpix
Mahendra Patra võttis tänavu pangast 1,8 miljonit ruupiat (21 600 USA dollarit) laenu, et paigaldada päikesepaneelid oma kolmekorruselise vabriku katusele, mis asub India idapoolse osariigi Odisha pealinna Bhubaneswari servas.
Vabrikus koovad umbes 30 töötajat kangastelgedel tugevaid siniseid võrke rannikul tegutsevate kalurite tarbeks. Alates paneelide paigaldamisest on vabrik päevasel ajal töötanud päikeseenergial, aidates Patral elektri pealt raha kokku hoida. Mõnikord saadab vabrik koguni elektrit ise jaotusvõrku.
Toimetaja märkus: "Meie siin pingutame, aga Indial ja Hiinal on ükskõik," selliseid meeleolusid võib seoses taastuvenergeetikaga sageli kuulda. See ei ole lõpuni nii, aga mingis osas sisaldab ikkagi tõtt. Mida selle India energiapööret käsitleva põhjaliku loo juures veel silmas pidada: kui sarnased on need probleemid Eestiga. Põlevkivi versus tuulikud. Kui palju on puudu võrguinvesteeringutest. Ja alati püsib populismi oht.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riikide kulutused riigikaitsele, sotsiaalteenustele ja rohepöördele üha kasvavad. Võlakoormuse tase on juba niigi kõrge, mistõttu maksutõusudest pole nähtavasti pääsu.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.