Nädala lood: riik kustutas firma koos võlgadega, riigikogulase kütusesaaga käivitas menetluse

Kui ettevõtja Raido Pomerants hiljuti äriregistrisse oma firma pikaaegse võlglase nime sisse lõi, selgus, et riik on talle võlgu jäänud ettevõtte vahepeal ära kustutanud.

"Ma tahaks näha, et pangale on keegi kaks tuhat eurot krediitkaardiga võlgu ja siis riik kustutab ära. Seda ei juhtu mitte kunagi," torkas vee- ja kanalisatsioonitorusid müüva Infralinki juhatuse liige ja osanik Raido Pomerants.

Nõutud on ka kohtutäiturid. "Kui päris ausalt öelda, siis pahatahtlikud ettevõtted kasutavadki seda ära, sest see on kõige lihtsam viis ettevõtet kustutada, jääb ära igasugune likvideerimismenetlus, mis on kallis," rääkis Mati Kadak, kelle büroo Infralinki võlanõudega tegeles. Ta lisas, et skeemi ei kasutata väga palju, kuid siiski.

Automaksu mõju riigieelarvele võiks esimesel täisaastal olla umbes 230 miljonit eurot ehk kaks korda rohkem, kui varem plaanitud. "Maks on lihtne, laia baasi ja väheste eranditega," ütles rahandusminister Mart Võrklaev värsket eelnõu tutvustades.

2025. aastal jõustuva mootorsõidukimaksu esimene suurem erinevus võrreldes eelnõu väljatöötamiskavatsusega on see, et sõiduki registreerimistasu tuleb maksta üksnes auto esmakordsel registreerimisel Eestis.

Kui tahad arvutada välja oma sõiduki iga-aastast maksu, vaata artiklisse "Automaksust loodetav summa kasvas kahekordseks".

Äripäev kirjutas teisipäeval, kuidas riigikogulane ja EKRE liige Kalle Grünthal laseb kuust kuusse paaki tuhande euro ringis maksumaksja raha ning on juhtunud, et viieminutilise vahega läheb tal vaja nii bensiini kui ka diislikütust.

Alates aprilli keskpaigast septembrini on riigikogu kõige suurem tankija Kalle Grünthal lasknud paaki voolata 3234 liitril kütusel, peamiselt diislikütusel. Selle eest on Grünthal oma 2018. aasta Jeep Cherokeega maha sõita saanud vähemalt 46 200 kilomeetrit.

Kümnetes tuhandetes mahasõidetud kilomeetrites üldiselt Grünthal midagi imelikku ei näe.

"On päevi, mil sõidan terve Eesti läbi," tunnistas Grünthal. "Kui olete tähele pannud, siis on mul väga suur populaarsus. Ma viin materjale ja suhtlen inimestega," ütles ta.

Neljapäeva hilisõhtul kirjutas Eesti Ekspress, et Grünthal on mitmel korral tankinud vaid mõni minut enne, kui avab istungisaalis sõnavõtuks suu.

Eesti Ekspress kirjutas, et vaid kolm minutit enne seda, kui Grünthal peedistab 9. mail parlamendi suures saalis istungit juhatavat Toomas Kivimäge, tangiti tema Alexela kütusekaardiga 51,85 liitrit diislikütust 67,33 euro eest.

12. juunil kasutati Grünthali Alexela kütusekaarti vaid neli minutit enne, kui ta esitas parlamendi suures saalis taas istungit juhatavale Kivimäele protesti. Siis tasuti Grünthali kaardiga 45,54 liitri diisli eest 60,55 eurot.

Reedel teatas prokuratuur, et alustas Grünthali kütusekaartide kasutamise asjaolude kontrollimiseks kriminaalmenetlust.

Prokuratuuri avalike suhete nõunik Kauri Sinkevicius ütles, et prokuratuur alustas kriminaalmenetlust, sest ajakirjanduses ilmunud informatsioon viitab sellele, et riigikogu liikme kasutusse antud kütusekaartidega võidi omastada erinevat liiki autokütust. Kriminaalmenetlust alustati omastamist käsitleva paragrahvi järgi. Kahtlustust ei ole praegu kellelegi esitatud.

Prokuratuuril on varasemast käsil ka juhtum pankuri ja Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsillaga. Prokuratuur oli mitu kuud hädas toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises kahtlustuse saanud Pruunsilla arvuti lahtikrüpteerimisega, alles esmaspäevane uus läbiotsimine andis ametivõimudele vajaliku võtme.

Kevadel toimunud läbiotsimise käigus võeti Pruunsillalt ära tema sülearvuti, kust prokuratuur lootis leida tõendeid, mis mehe süütegu kinnitavad või ümber lükkavad.

Kaitsepolitsei pidas mai lõpus korruptsioonikuriteos kahtlustatavatena kinni Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsilla ja Tartu abilinnapea Priit Humala (Isamaa). Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettevõtjat Pruunsilda kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.

Priit Humal teatas seejärel, et astub Tartu abilinnapea kohalt tagasi.

Kes aga huvitub investeerimisteemadest, siis nende jaoks tasub esile tuua kolm lugu. Esiteks kes soovib investeerida välismaa atraktiivsete piirkondade kinnisvarasse, peab arvestama, et pankade laenukraanid avanevad selleks vaid Eestis asuva tagatise korral, ilma selleta võib suu laenust puhtaks pühkida.

Äripäev kirjutas sellest pikemalt artiklis "Kinnisvara päikeserannikul: Eesti pangad seavad helesinisele unistusele ühe piirangu".

Teiseks, kodumaistele investeeringutele panustajad huvitusid LHV võlakirjadest. Äripäev kirjutas, et oktoobri alguses kauplemist alustanud LHV 10,5protsendise intressiga võlakirja hind on järelturul järjest kõrgemale kerkinud. Investori sõnul ei arvesta inimesed võlakirjade ennetähtaegse lunastusega, mis tootlust kärbib.

Pikemalt saab lugeda artiklist "LHV võlakirja kõrgele kerkinud hind on investorite arvates tipu saavutanud".

Kolmandana toome välja hüüdnime Zen-miljonär kandva Jaapani investori ning raamatute autori Ken Honda, kes väisas Eestit juba teist korda. Ta ennustab, et maailma ootavad ees kardinaalsed muutused ning soovitab osa portfellist investeerida füüsilisse kulda, nagu ta ise juba aastaid teinud on. Seda artiklit saab pikemalt lugeda siit.