Margus Vanaselja (fotol) juhitav Saaremaa laevatootja Baltic Workboats pidi tagasi maksma üle 70 000 euro saadud eurotoetust. Projekti jaoks oleks võinud saada toetust kokku pea 500 000 eurot, kuid ühe kütusemahuti pärast jäi kogu eurorahastus katki. Foto: Andras Kralla
Aprillis avastas EASi ja Kredexi järelevalveüksus paikvaatlusel, et Saaremaa laevatootja Baltic Workboats esitas toetuse saamiseks arved kütusemahuti ostmise kohta, mida tegelikult selles tootearendusprojektis ei kasutatud.
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Kohalikud omavalitsused rabelevad, et tõestada riigile iga ehitushankes tõusnud hinna seost Ukraina sõjaga. Kui midagi piisavalt tõestamata jääb, ähvardab miinimumkaristusena toetusest 25 protsendi tagasi maksmine.
Kerge eksimus hanketingimustes tähendab Viljandi Haiglale seda, et 5% saadud eurorahast tuleks kuulutada abikõlbmatuks ning seega tagasi maksta, selgub rahandusministeeriumi auditist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.