Aasta töösturi nominent: püksirihma ei saa pingutada igavesti, pankrotid terendavad

NPM Silmeti emafirma rajab praegu Narva uut magnetitehast, mis peaks valmima 2024. aasta lõpus. Raivo Vasnu sõnul on praegu laual ka NPM Silmeti laiendusplaanid, mille kohta peaks selgust saama lähikvartalite jooksul. "Lõplikku otsust, kuidas see välja nägema hakkab, veel ei ole ja see on lähikuude küsimus. Aga selge on see, et tootmismahtu me suurendama peame," selgitab Tööstusuudistele Vasnu, kelle sõnul võib Silmeti investeeringu suuruseks kujuneda magnetitehase investeeringuga võrreldav summa.

Oli tegelikult üllatav ja ühe asja peaks kohe alguses selgeks rääkima. Tööstur tähendab eesti keeles tegelikult ettevõtte omanikku ja seda, kes investeerib oma vahendeid. Mind võiks siiski tituleerida tööstusjuhiks. Ma ei ole Silmeti omanik, aga juht tõesti.

Ega olukord lihtne ole ja järgmise aasta kohta kuulen kolleegidelt, et kõik teevad järgmiseks aastaks eelarveid ja nägu, et ega midagi juhtunud ole. Me ei tea, mis järgmisel aastal juhtub, me ei tea, mis on järgmised piirangud ja sanktsioonid. Elame usus, et kord rahuneb maailm maha, aga ebakindlus teeb tõesti muret.

Väliskaubandus... läänes on raske, ida poole ei saa. Nüüd on tekkinud ka täiesti uued huvitavad olukorrad, finantssektoril on tekkinud terve hulk nn halle riike, mis ei ole kuskil sanktsioonide lehel, mille kaubavahetus ei ole keelatud, aga ometi sa nendega kaubelda ei saa, sest maksed ei liigu ühele ega teisele poole. Seda kuskil paberil fikseeritud ei ole ja saad üllatusena teada, miks sulle Usbekistanist raha ei saa maksta. Osa sektoreid mängib oma reeglite järgi. Need tekitavad uusi ja huvitavaid väljakutseid.

Kui räägime pikaajalisematest investeeringutest, siis siin on tekkinud uusi väljakutseid, mida enne ei olnud. Meie enda kõiksugused kliimalubadused, millega tuleb arvestada investeeringute tegemisel – neid on vahel nii palju ja need tulevad nii ruttu, et ei jõua läbigi lugeda. Meie näeme, et kohtud võtavad vastu otsuseid osa projektide peatamiseks. Enefiti puhul ei rõhutud küll kliimaeesmärkidele, aga minister ütles välja, et vaadates kliimaeesmärke... See tekitab ettevõtjates kõhedust.

Ütlen samuti, et enne järgmise aasta teist poolt paremaks ei lähe. Mis tuleb edasi, ei oska ennustada, sest maailm on nii volatiilne.

Vahel kiirustame küll ja me ei jäta endale võimalust ega aega läbi rääkida. Ja läbi rääkida nendega, kes plaanivad tulevikus investeerida. Paika surutud raamid on küllaltki tihedad ja sinna sisse midagi suurt planeerida... [on keeruline]. Kui keegi tuleks ideega, et ehitame Eestisse akutehase, siis see ei ole nendes raamides võimalik.

Kindlasti kuuleme veel. Protsenti ja numbrit ei oska öelda, aga igavesti ei saa püksirihma pingutada. Kui turud on sellises seisus, nagu nad on, siis tuleb see aeg üle elada.

Kui oma mätta otsast vaadata, siis meie ehk kui pea sada protsenti eksportiva ettevõtte igapäevast tegevust see eriti ei mõjuta. Igapäevaelu meie ümber aga kindlasti. Siin on ettevõtteid, kes töötavad kohalikule turule ja kui inimeste maksevõime väheneb, siis ega neil (kohalikule turule tootvad ettevõtted – toim) paremini lähe.

Valitsus võiks pöörata näo tootjate poole. See on kõlav fraas, aga võiks vaadata natuke laiemalt ringi, kas meie tootjatele loodud tingimused on konkurentsivõimelised. Kuna räägime ekspordist, siis see tähendab, et peame konkureerima teiste riikidega, ka nende riikidega, mis on Euroopa Liidus. Kui vaatame riigitoetusi eri turgudel – Ameerika Ühendriikides, Saksamaal –, siis saame aru, et Eesti eelarve on väike – ja me olemegi väike riik, ka toetuste summad on väiksemad –, aga maailmaturul ei ole vahet, kust sa pärit oled, konkurents on konkurents.

Pikemalt saab lugeda Tööstusuudistest.