Kümme aastat Ukraina sõja algusest. Lisaks: valimised Euroopas, USAs ja mujalgi, uus külm sõda ja globaalsete õmbluste rebenemine.
- Kümne aasta eest algas Kiievi peaväljakul sündmusteahel, mis on viinud Euroopa ja läänemaailma laiemalt põhimõttelisele teelahkmele. Foto: SIPA/Scanpix
Alanud aasta tõotab tulla poliitilises mõõtmes vähemalt sama murranguline kui 2016. aasta, mil esmalt britid otsustasid Euroopa Liidust lahkuda ja ameeriklased valisid endale seejärel presidendiks Donald Trumpi.
2024. aastal ootavad taas ees USA üldvalimised, ent niisamuti toimuvad üliolulised eurovalimised siinsamas kodukamaral – Euroopa Liit, täpsemini Euroopa Komisjon on tõusnud Ursula von der Leyeni juhtimisel tõepoolest geopoliitiliseks tegijaks, mistõttu on ainuüksi tema jätkamine asi, mis hakkab alanud aastat defineerima.
Suured valimised toimuvad ka Suurbritannias, kus inglased, šotlased, waleslased ja põhjaiirlased kukutavad kõigi eelduste kohaselt 14 aastat võimul olnud toorid, et tuua võimule leiboristid. Maailma suurim demokraatia India läheb samuti valimiskastide juurde, et otsustada, kas Narendra Modi hindunatsionalistlik poliitika saab uue mandaadi või mitte.
Hiina külje all asuv Taiwan valib endale juba kahe nädala pärast presidendi, nagu teeb seda märtsis ka Venemaa – tõsi, seal on protsess üksnes formaalne.
Ja ehkki Eestis tehakse neist juttu vähe, on maailma jaoks niisama oluline see, missuguse valiku langetavad indoneeslased ja mehhiklased, kes annavad hääle (ostujõu alusel rivistades) maailma 7. ja 12. majanduse poliitilistele juhtidele.
“
Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit:
www.aripaev.ee/uudiskirjadSeotud lood
Julgeolekuarhitektuur laguneb. Lisaks: suurriikide pained ja maailmamajanduse ümberpaiknemine, migratsiooniprobleemid ning süvenev kliimakriis.
Venemaa relvajõudude viimaste kuude suurimas drooni- ja raketirünnakus Ukrainale on hukkunud vähemalt 12 inimest, vigastatuid on üle 76, kirjutab Reuters.
Ehkki Valge Maja teatel jääb äsja välja kuulutatud 250 miljoni dollari suurune abipakett esialgu viimaseks, on administratsioonil tagataskus veel miljardeid.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”