Euroopa ei välista Ukrainas enam midagi

Alarmeerivatest teadetest hoolimata pole suur pilt Ukraina sõja lahingutandril veel muutunud. Venemaa tegi küll sõja suurima droonirünnaku Ukraina energiataristu pihta, ent suurem külm on möödas, mistõttu on sedasorti rünnakute mõju väiksem. Liiati on õhurünnakud maksnud Venemaale omajagu hinnalisi lennukeid.

Venemaad on silmnähtavalt ärritanud Prantsusmaa hoiak, mis üha enam rõhutab seda, et Euroopa ei peaks endale ühtki punast joont ise tõmbama. Ka möödunud nädala Euroopa Liidu kaitsealgatus tegeleb kaitsepoliitiliste kitsaskohtade lappimisega.

Ehkki seis lahinguväljal pole kaugeltki roosiline – ja tegutseda tuleb kiiresti –, näitavad Euroopa riigid üha rohkem, et on valmis ise oma kaitse ja Ukraina abistamisega tegelema. Viimasest nädalast on selle kinnituseks ka mitu olulist märki.

Prantsusmaa pöördus itta. Prantsuse välispoliitika on võtnud viimastel kuudel Saksamaast selgelt eristuva hoiaku, kõlades rohkem kokku sellega, mida on Ukraina täiemahulise sõja alguspäevadest lausutud Kesk- ja Ida-Eurooopas. Välisminister Stéphane Séjourné kohtus reedel Leedus oma Balti ja Ukraina kolleegidega ning lausus pärast pressile, et pole Venemaa asi sõnastada, kuidas Euroopa Ukrainat kaitseb. President Emmanuel Macron on tõstatanud perspektiivi, et Lääne väed võiksid tulevikus tegutseda ka Ukraina pinnal.

Tšehhi leidis Ukrainale mürsud. Kui Euroopa Liit ega USA pole suutnud Ukrainale piisaval hulgal mürske tarnida, siis Tšehhi eestvedamisel on leitud võimalus, kuidas üle 800 000 mürsu turult kokku osta ja Ukrainale anda. Ukrainal on vaja sõdimiseks vähemalt 200 000 mürsku iga kuu, ent Euroopa Liit pole suutnud oma miljonilubadust täita ja USA Kongressis istub Ukraina abipakett endiselt sahtlis. Tšehhide projekti hinnalipik on 2,5 miljardit eurot ning Praha lubaduse järgi võiksid mürsud jõuda Ukrainasse juba lähinädalatel.

Euroopa liigub külmutatud varadega edasi. Euroopa Komsjon plaanib anda sel suvel 2-3 miljardit eurot Vene raha Ukrainale. See on tulu, mida külmutatud varad on viimase kahe aastaga teeninud. Kokkulepet kogu külmutatud vara ehk rohkem kui 200 miljardi euro kasutamiseks Lääne liitlaste seas veel pole. Osa vaatlejaid pelgab aga, et arutelu külmutatud varade üle võtab fookuse USA ja Euroopa enda lubatud toetuselt, mille kokkuleppimine ja väljamaksmine liigub kohati teosammul.

Trump võttis vabariikliku partei üle. Donald Trump võitis superteisipäeva, tema konkurent Nikki Haley loobus edasisest kampaaniast ning nüüd on ka partei aparaat ekspresidendi käpa all. Toetusest Trumpile andis võidu järel teada seni skeptilisemat joont hoidnud Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell, Esindajatekoja spiiker Mike Johnson on niikuinii Trumpi-meelne ning nüüd on ka RNC ehk vabariiklaste partei keskaparaadi üks juhtidest Trumpi minia Lara Trump. Reagani parteist on saanud ametlikult Trumpi partei.

Portugali populistidest sai kaalukeel. Portugalis on pikka aega püsinud tsentristide võim, ent nüüd on ka Lissabonis olulistel positsioonidel poliitilised äärmuslased. Nädalavahetusel toimunud üldvalimistel tegi kolmanda tulemuse paremradikaalne partei Chega neljakordistades oma senise esindatuse parlamendis. Valimised võitis paremblokk ja teiseks tulid sotsialistid, kuid kumbki neist pälvis veidi vähem kui 30 protsendi toetuse. Kuna mõlemad on koostöö Chegaga välistanud, saab Portugal endale ilmselt vähemusvalitsuse.

Euroopa alustab Ukrainaga tõsisemaid läbirääkimisi. Euroopa Komisjon esitleb sel nädalal Ukrainale konkreetsemat läbirääkimiste raamistikku, mis on aluseks Kiievi liitumisprotsessile. Möödunud aasta lõpus otsustasid valitsusjuhid, et alustavad ametlikke läbirääkimisi, ning nüüd on tarvis selleks sisulist teekaarti. Viimati liitus euroliiduga Horvaatia, kuid see oli juba aastal 2013 ja Zagrebil võttis protsess aega kümnendi.

Aasta lõpus saab Vene gaas otsa. Ukraina teatas, et ei kavatse pikendada aasta lõpus aeguvat transiidilepet, millega Vene gaas Ukraina kaudu Euroopasse jõuab. Ehkki enamik riike enam Vene gaasi ei impordi, kasvatas Austria enda sõltuvuse Venemaast möödunud aasta lõpuks pea 100 protsendile. Torugaasi saab Austria Ukraina kaudu ning lepe Gazpromiga kehtib 2040. aastani. Selle enneaegne katkestamine läheb austerlaste sõnul kalliks maksma.

Venemaa määrab presidenti. Vladimir Putinile kinnitatakse nädalavahetusel uus ametiaeg, mis tähendab, et ta on riigipea veel vähemalt kuus aastat. Putin, kes on valitsenud Venemaad sajandi algusest saati, kõrvaldas enne valimisi oma (tõsisemad) konkurendid – vanglas olnud Aleksei Navalnõi tapeti, sõjavastane Boriss Nadeždin diskvalifitseeriti ja sõjakurjategija Igor Girkin on trellide taga. Arvamusuuringute järgi toetab Putinit umbes 60 protsenti valijaist, ent valimised pole mitte üheski mõttes vabad ja tõenäoliselt lõpptulemust ka võltsitakse.

Poolakad Washingtonis. Poola peaminister Donald Tusk ja president Andrzej Duda on täna Washingtonis, et kohtuda USA riigipea Joe Bideniga. Poolakate eesmärk on kihutada tagant USA abipaketti Ukrainale – nad kohtuvad selle tarbeks ka rahvasaadikutega – ja näidata end julgeolekupoliitika liidrina Euroopas.

Leedu olulised kohtumised. Leedu president Gitanas Nausėda on täna Pariisis ja kohtub Ukraina toetamise konverentsi veerel Prantsuse riigipea Emmanuel Macroniga. Muu hulgas arutatakse Euroopa kaitsepoliitikat. Neljapäeval võõrustab aga Saksa liidukantsler Olaf Scholz Leedu peaministrit Ingrida Šimonytėt.