Põhjanaabritel täitub sel nädalal esimene aasta NATOs. Sel puhul Äripäevaga vestelnud Soome kaitse- ja välisminister loodavad, et riik ülevalmistub sõjaks, kuid ei näe lähikümnendil Euroopale midagi roosilist.
- Kaitseminister Antti Häkkänen ütleb, et mitte keegi teine pole valmis endid ja Euroopat rohkem kaitsma kui soomlased. Foto: AFP/Scanpix
“Venemaa naabrus on meie peamine väljakutse juba mitusada aastat,” ütleb Soome kaitseminister Antti Häkkänen kõige esimese asjana. Vaenuliku naabriga toimetulemine on põhjanaabrite kaitsepoliitika A ja O, ilma selleta pole midagi muud.
Ehkki tihtipeale jääb mulje, et Soome on otsinud venelastega sooje sõprussuhteid – ja poliitikute nagu Tarja Haloneni või Erkki Tuomioja üleolevad väljaütlemised Eesti suunal on seda kuvandit üksnes süvendanud –, on kogu soomlaste kaitsepoliitika tegelenud talvesõjast saati üheainsa küsimusega: kuidas kaitsta end Venemaa vastu.
Häkkänen ütleb, et kui külma sõja järel uskus suurem osa Euroopast suurte sõdade lõppu, siis Soome ei muutnud kurssi. Ajateenistust ei kaotatud, kaitserajatisi ja varjendeid ei lõhutud ning laskemoona tootmist ei lõpetatud. See tähendab, et kohanemine pärast 2022. aasta veebruari oli sedavõrd lihtsam.
Lähikümnendid olukorda ei paranda
“Me toodame praegu viis korda rohkem laskemoona kui enne sõja algust,” tõdeb kaitseminister Häkkänen.
Seotud lood
Euroopa Liidu kaitsealgatus avab uue peatüki kogu euroliidu kaitsepoliitikas, ütleb kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles Dagens Industrile, et NATO liikmeks saamisel on positiivne mõju Rootsi majandusele, eriti kaitsetööstusele.
Esmaspäeval alanud kahenädalasest streigist Soome sadamates oodatakse põntsu põhjanaabrite ekspordile, kuid Eesti ettevõtted loodavad suurematest sekeldustest pääseda.
Soome majandus langeb, eksport, tarbimine ja erainvesteeringud on piisavalt takerdunud ja vaid avaliku sektori tarbimiskulutused on suurenenud, seisab Soome Panga tänases majandusprognoosis.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”