Euroopa Liidul on õnnestunud vältida energiakriisi, kuid kasutusele võetud lühiajalised lahendused võivad pikemas perspektiivis kahjustada konkurentsivõimet ja rohepööret.
- Lööktöö korras vabanes Euroopa Vene gaasist, kuid sidus end rajatud gaasitaristu näol aastakümneteks fossiilkütustega. Foto: dpa/Scanpix
Wilhelmshaven on pikka aega olnud Saksamaa jaoks strateegilise tähtsusega sadam: 14. sajandil oli see mereröövlite kants, hiljem kujunes sellest aga oluline kaubandus- ja mereväebaas.
2022. aastal sai see Põhjamere rannikul paiknev linn endale uue rolli. Just sinna rajati Saksa esimene LNG-ujuvterminal, ülioluline arter nii Saksamaa enda kui ka kogu Euroopa maagaasiga varustamiseks ajal, kui siinse maailmajao kohal rippus gaasi otsalõppemise oht.
Terminali jaoks vajalik taristu ehitati vaid kümne kuuga pärast seda, kui Venemaa keeras Ukrainasse tungimise järel kinni Euroopa Liitu suunduvad gaasitorud, ähvardades eurooplased külma ja pimeda kätte jätta. Terminal võtab vastu vedelasse olekusse jahutatud maagaasi, taasgaasistab selle ja saadab seejärel edasi Mandri-Euroopa torujuhtmevõrku.
See mahutab piisavalt gaasi 90 000 kodu varustamiseks ühe aasta jooksul. Norra ettevõttele Höegh LNG kuuluv alus kannab ka kohast nime: Esperanza, mis tähendab hispaania keeles lootust.
Terminali käitava Saksa energiahiiu Uniperi andmetel pärines 2023. aastal Esperanzalt ligikaudu 6 protsenti Saksamaal tarbitud maagaasist ja ka tänavu on see täistuuridel tööle pandud.
„Tänu impordivõimekuse tõusule oli võimalik suur hulk maagaasi lühiajaliselt Aasiast Euroopasse ümber suunata, seega mängis terminal kriisi lahendamisel üliolulist rolli,” räägib Uniperi juht Michael Lewis.
Energiavolinik Kadri Simson meenutas, et energeetikaalaste ministrite kohtumised oli 2022. aastal väga kirglikud. Ukraina abistamise vajaduses ei kahelnud keegi, kuid kohanemisreeglite kokkuleppimisega oli keerulisem.
“Ent pärast tormi saabus üllatav vaikus.”
Seotud lood
Euroopa luureteenistused on hoiatanud oma riikide valitsusi, et Venemaa kavandab vägivallaga sabotaaži üle Euroopa, liikudes lääneriikide vastu suunatud püsivasse konflikti, vahendab Financial Times.
Paremäärmuslaste võidukäiku pelgav Euroopa Liit võtab tänavuste valimiste eel kasutusele üha karmimaid meetmeid sisserände piiramiseks.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Google’il kulgeb generatiivse tehisintellekti juurutamine üle kivide ja kändude. Insaiderid näevad süüd kultuurilistel ja organisatsioonilistel probleemidel.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.