Eestil on võimalik saada põhjamaised teed. Lõpuks ometi
Paldiskisse maa-aluse vesisalvesti rajamisel kaevatakse välja suur kogus gneisskillustikku, mida võiks kasutada oluliselt vastupidavamate teede ehitamiseks, rääkis vesisalvestit rajava Energiasalve loodusvarade ärijuht Markus Vihma.
Paldiskisse vesisalvestit rajava Energiasalve loodusvarade ärijuht Markus Vihma
“Meil on võimalus saada põhjamaised teed. Lõpuks ometi,” sõnas Vihma Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Ta selgitas, et enamasti tehakse teid Eestis lubjakivist, mis ei pea väga pikalt liikluskoormusele vastu. Esimeste katsetuste põhjal paistab, et gneissi kasutades võiks teede eluiga pikeneda 10 aastat, märkis Vihma.
Intervjuus rääkis Vihma, kui palju vesisalvesti rajamiseks gneissi välja kaevatakse ja kus seda killustikku veel kasutada saaks. Juttu tuli ka sellest, kas veidi kallima killustiku kasutamine teede rajamiseks tasub end rahaliselt ära ja milliseid muudatusi tuleks gneisskillustiku kasutuselevõtmiseks riigihangetes ja bürokraatias teha.
Intervjueeris Aivar Hundimägi.
Eestil on võimalik saada Põhjamaa teed. Lõpuks ometi
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.