Mullu sügisel Otepää kandis Käärikul toimunud rahvusvahelisel vehklemisvõistlusel käis arveldamine sularahas. Võistlusel osaleja peab seda kahtlaseks ja tahab teada, mille peale kui palju kulus, korraldaja ütleb, et küsija kiusab.
- Vehklejate omavaheline tüli on pikalt meedia huviorbiidis olnud. Foto tänavustelt vehklemise Eesti meistrivõistlustelt. Foto: Margus Pahv / Delfi Meedia / Scanpix
Kohe kindlasti on see üks peatükk vehklejate saagast, kus nii treenerite kui funktsionääride suhted on muutunud äärmiselt teravaks.
Seda, et ühed asjaosalised teistega tülli on pööranud, ei varja mitte keegi. Vehklemisliidu liikmed paistavad olevat jagunenud leeridesse ning koosolekutelt ei puuduvat sõim ega kohati mõni krehvtisemgi väljend.
Selle loo keskmes on mullu sügisel Lõuna-Eestis toimunud vehklemise Põhjamaade meistrivõistlused. Tegemist on roteeruva suurüritusega, kus võistlevad omavahel eri vanuseklassides sajad vehklejad nii meilt kui mujalt. Selle loo südames on aga raha. Täpsemalt sularaha ja see, kuidas sellega majandati.
Mullu Käärikul toimunud vehklemise Põhjamaade meistrivõistlustel osales kokku 11 riigist enam kui 800 võistlejat.
Arve, mida ei tulnudki
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
EOK: juba parandame asjaajamist!
Peasekretäri iseendaga kinnitatud tehingud, sadade tuhandete eurode jagu tegemata hankeid, lepingud spordielu siseringi rahvaga, paras ports kütusekaarte ning viis ametiautot on mõned näited maksumaksja raha kasutamisest Eesti Olümpiakomitees.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.