Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka jõudsid suure vahistamiseni viinud üüratu käibemaksupettuse uurimine, maksuameti uurimise alla läinud 104 ettevõtet ning massiliselt Eestisse voolava Hiina kauba tagajärjed.
See on jätk Euroopa Prokuratuuri (EPPO) kahe aasta eest avalikustatud operatsioonile Admiral, mida peetakse suurimaks käibemaksupettuseks, mida on kunagi Euroopa Liidus uuritud. Selle pettuse kahju hinnatakse praeguseks 2,9 miljardile eurole.
Admirali operatsiooni uurimisel leitu põhjal paljastas EPPO nüüd järgmise võimalike kriminaalide sündikaadi, keda kahtlustab keerulises käibemaksupettuse võrgustikus, millesse on segatud levinud elektroonikaseadmetega kauplemine ja 297 miljoni euro suuruse käibemaksukahju tekitamine.
Maksuamet uurib kasumijääke
Reedel ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu, et ameti automaatika on välja sõelunud 104 äriühingut, kelle puhul amet näeb kuritarvituse ohtu umbes 700 miljoni ulatuses.
Tegemist on äriühingutega, millel on ettevõtte maksudeklaratsioonil kirjas kokku 700 miljoni ulatuses jääke, mis annaksid võimaluse teha väljamakseid maksuvabalt. “Vaatame edasi sinna sisse ja võtame nendega ühendust,” märkis maksuameti esindaja.
Maksuamet leidis 104 kahtlast ettevõtet: võtame nendega ühendust
Maksuameti uue aasta prioriteetidena nimetas Marjapuu neljapäeval PwC maksukonverentsil seda, et Eestis teenitud kasum oleks siin maksustatud, amet jälgib ka, et maksuvabasid õiguseid ei müüdaks-ostetaks ning need ühinemiste-jagunemiste protsessis ei duubelduks.
Eesti kaupmehed näevad Hiina konkurentide nahaalseid võtteid
Nädala algul kajastas Äripäev, kuidas kohati nahaalsete võtetega end ka Eesti kaubandusturule suruv Hiina internetipood Temu teeb kohalikele kaupmeestele tuska, tekitades peale maksumure ka küsimuse, mida hiinlased kõigi meie andmetega teevad.
- Tolliinspektor-koerajuht Bärbel Parm ja tollikoer Hans käivad pakid Omniva sorteerimiskeskuses ninaga üle. Foto: Liis Treimann
Eesti poodide omanikud on juba kaks aastat müünud järjest vähem kaupa, samal ajal ei viita aina kasvav postipakkide arv justkui mingile majanduslangusele. Novembris ja detsembris saadetakse Omniva prognoosi järgi üle kahe miljoni paki, mis on 15% rohkem kui mullu jõulude ajal.
Näib, et odavamate kaupade otsingul inimesed on hakatud aina rohkem kaupa Eesti kaupmeeste asemel otse Hiina e-poodidest tellima. Omniva andmetel on umbes 15% Eesti pakkide kogumahust praegu pärit Aasiast ja see osakaal on viimaste aastate jooksul tõusnud.
Üheks populaarsemaks Hiina internetipoeks on viimase aastaga tõusnud Temu. “See on taotluslik Euroopa vallutamine,” kirjeldas e-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät Temu laienemisstrateegiat. Seejuures astub Hiina platvorm juba ka USA kaubandushiiu Amazoni kandadele. Ehk ongi Hiina võtnud eesmärgiks vahendajad välja suretada, et oma tootjate kaup otse klientideni viia, arutles Väät.
Raskustes ettevõtted
Sel nädalal kajastas Äripäev veidi lähemalt ka paari ettevõtte raskusi. Näiteks kolm aastat tagasi Ragn-Sellsist lahkunud tippjuhi
Rain Vääna idufirma Kwota läks saneerimisele – alles kaks aastat tagasi lootis Vääna, et ettevõttest saab mõne aasta pärast ükssarvik.
“Paljudele on olnud 2024. aasta väga pingeline ja nii ka meile. Kerge ei ole kuskil. Teeme kõik endast oleneva, et olukorrast edukalt välja tulla,” rääkis Kwota asutaja Rain Vääna. “Meil on olemas selge arusaam, kuidas oma äri kasvatada.”
Kwota tegeleb sellega, et tööstused kasutaksid rohkem taaskasutatud materjale – selleks nad müüvad ettevõtetele ja eraisikutele süsinikukrediite.
Kurvemalt läks aga arvukate turundusauhindadega pärjatud loovagentuuri omanikfirmal Identity OÜ, kelle kohustused ületavad enam kui üheksa korda ettevõtte varasid. Seetõttu kuulutas Harju maakohus välja ettevõtte pankroti.
“Enam kui 25 aastat kogemust, üle 200 uue brändikontseptsiooni ja hulk auhindu nii Eestist kui ka mujalt maailmast teevad meist igati usaldusväärse koostööpartneri,” leiab Identity kodulehelt kokkuvõtliku iseloomustuse reklaamiagentuuri senise tegevuse kohta.
Identity enda esitatud pankrotiavalduse võttis kohus menetlusse oktoobri lõpul ning määras siis ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmitsa.
Ajutise halduri kohtule esitatud aruande järgi oli võlgnikul arvelduskontol 1332 eurot ning kokku hinnati koos põhivara ja laekumata arvetega ettevõtte vara väärtuseks 6664 eurot.
Miks näitas ehitusfirma suurt kasvu?
“Mingil põhjusel põlgasid ülejäänud ehitajad Ida-Virus ehitamist,”
rääkis saates “Kuum tool“ Ehitustrusti juht Kaido Somelar, miks tema ettevõte jõudis suure kasvuni.
Värske ehitusettevõtete TOPi neljas, eelmisel aastal kolmandiku võrra käivet kasvatanud Ehitustrusti juht Kaido Somelar rääkis, et Ida-Virumaale ehitama minek osutus üheks edu võtmeks, mis aitas langeval turul kasvada.
Ida-Virumaal ehitamine tõi kaasa 90 miljoni eurose käibega ettevõttele ka raskusi. “Seal on töökultuur ja arusaamad kokkulepetest teistsugused. Need on keerulised. Neil saab töö valmis siis, kui saab, mitte siis, kui kokku lepitud. Nad ei saa aru, nad ei ole juba aastaid aru saanud, kuidas Eestis asjad käivad,” sõnas Somelar.
Eduka ehitusettevõtte juht “Kuumal toolil”: tegime midagi, mida teised põlgasid
Makronäitajate nädal: keskmine palk, SKP ja hinnatõus
Sel nädalal tulid ka paljude ettevõtjate jaoks olulised makromajanduse näitajad.
Esmaspäeval selgus kolmanda sektori keskmine palk, mis oli 1959 eurot. See on 8,1% kõrgem kui aasta tagasi, kuid kvartali võrdluses keskmine palk langes. Edaspidi palgakasv aeglustub, IT-sektor ootab uuel aastal poole väiksemat palgasurvet.
Teises kvartalis ületas keskmine palk esimest korda 2000 euro piiri ja oli keskmiselt 2007 eurot. Kuigi kolmandas kvartalis oli aastane palgakasv eelmise kvartali 7,2% kasvuga võrreldes suurem, siis madalam võrdlusbaas tõi keskmise palga uuesti alla 2000 euro piiri.
Statistikaameti andmetel oli mediaanpalk selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot, aasta varem oli 1500 eurot.
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et vaadates palgamuutuse trendi, on palgakasv praegu jätkuvalt aeglasem kui 2023. aastal.
Sisemajanduse koguprodukt vähenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7%, jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.
Langus oli sarnane kuu alguses avaldatud
kiirhinnanguga.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt.
“Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,” tõi Müürsepp välja.
Statistikaamet andis ka välkhinnangu hindadele, mis tõusid novembris esialgsel hinnangul 3,8%. See on oktoobriga võrreldes veidi väiksem näitaja.
Statistikaameti andmetel kerkis muu hulgas euroalas liikmesriikide hinnatõusu võrdlemiseks kasutatav tarbijahindade harmoneeritud indeks võrreldes eelmise aasta novembriga 3,8%, kuid kuises võrdluses andis indeks 0,7% võrra järele.
Seotud lood
Euroopa Prokuratuuri Riia ja Vilniuse esindajate juhtimisel peeti neljapäeval Eestis, Lätis ja Leedus kinni 32 inimest. Kahtlustatava kuritegeliku ühenduse tekitatud maksukahju suurust hinnatakse pea 300 miljonile eurole.
Maksu- ja tolliameti automaatika on välja sõelunud 104 äriühingut, kelle puhul amet näeb kuritarvituse ohtu umbes 700 miljoni ulatuses, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.
Lisatud Temu kommentaar
Kohati nahaalsete võtetega end ka Eesti kaubandusturule suruv Hiina internetipood Temu teeb kohalikele kaupmeestele tuska, tekitades peale maksumure ka küsimuse, mida hiinlased kõikide meie andmetega teevad.
Kolm aastat tagasi Ragn-Sellsist lahkunud tippjuhi Rain Vääna idufirma Kwota läks saneerimisele – alles kaks aastat tagasi lootis Vääna, et ettevõttest saab mõne aasta pärast ükssarvik.
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“