Nädala uskumatud lood: rahatüli, varastamine ja kriminaalkahtlustus

Raha ajab ikka inimesi tülli. Äripäeva lugejaid huvitas sel nädalal enim Eesti spordikaubaäri tipptegija Sportlandi asutajate tüli suuromanikuga, Suurbritannia suurima spordipoodide äriga Sports Direct, kellega on vaidlused kohtus.

Sportland International Groupile kuuluvad Eestis nii Sportlandi kui Sports Directi poed, eestlastest asutajate Are Altraja ja Anti Kalle kõrval on selle omanik 5,5 miljardi naelase aastakäibega Londoni börsifirma Frasers Group, endise nimega Sports Direct International.

Sportland ja Sports Direct said kokku 2013. aastal. Toona kirjutas Äripäev, et 60% Sportland International Groupi aktsiate ostmise taga on Briti üks rikkamaid ettevõtjaid Mike Ashley, kelle vara hindas Forbes toona 1,75 miljardi naelaga, mis andis Ühendkuningriigi miljardäride edetabelis viieteistkümnenda koha.

Ajakirjanikud Kristel Härma ja Janno Riispapp kirjutasid, et praeguseks on Eesti ja Suurbritannia omanike vahel erimeelsused, mille peale on Eesti omanikud esitanud viimase aasta jooksul kolm hagi.

Näiteks ei ole britid nõus kasumi jaotamisega. Aktsionäride koosolekul hääletasid nad maha ettepaneku maksta kasumist 3 miljonit eurot dividendideks, kuigi jaotamata kasumit on aastatega kogunenud 61,5 miljonit, kontodel ja hoiustes 9,5 miljonit eurot.

Ajakirjanik Marge Ugezene tõi lugejateni uskumatu loo suurettevõtte tagant varastamisest. Nimelt süüdistab prokuratuur kodumasinate müüja Electroluxi juhte, kes varastasid Eestis aastaid sadu tuhandeid suurfirma tagant. Skeemi aitasid elus hoida reklaami-suhtekorraldusfirmade arved, mis peale vaadates tundusid täiesti süütud.

Üks juhtidest läks vana tööandjaga kokkuleppele, kuid teine juhatuse liige Martin Kirsberg on kohtu all. „Ma andsin Electroluxile oma elu parimad aastad,“ ütles Kirsberg kohtus oma viimases sõnas. „Tagasi vaadates kahjuks selgub, et vastutasuks võttis ta mu tervise, perekonna ja kaebas kohtusse.“

Koroona-aastal avastasid suurkorporatsiooni siseauditi tegijad raha väidetava kadumise. Electroluxi kuriteoteade oli lõpuks 34 lehekülge pikk. Arvatav kahju ulatub süüdistuse põhjal ligi 600 000 euroni. Skeemi oli Kirsberg püsti pannud koos teise juhatuse liikme Andres Keskeriga. Viimane maksis Electroluxile leplikult tagasi 400 000 eurot, mis päästis ta ka kohtu ees seismisest.

Kirsberg ei olnud Electroluxis lihtne reatöötaja, tal oli mõjuvõimu. „Töötasin regionaalsetel ametipostidel ärikontrollerina, regionaalse finantsjuhina. Elasin Viinis, Varssavis, Zagrebis, Singapuris,“ meenutas Kirsberg kohtus.

Kuigi süüdistuse kohta pidi reedel tulema ka kohtuotsus, siis ootamatult muutis kohus viimasel hetkel meelt.

Ajakirjaniku Pille Ivaski sulest sai sel nädalal lugeda ettevõtja Even Tudebergi kaebuste kohta Ämari laskemoonatehase hanke kohta.

Mullu korraldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) valikpakkumise, millega otsis 8900 ruutmeetri suurusele alale lõhkeainet sisaldava lahing- või laskemoonatootjat. Pakkumise võitja pidi ehitama ajutise iseloomuga tootmisruumid ja varustama need vajalike seadmetega.

Praeguseks on selge, et võidu pistis taskusse Nitrotol OÜ. Kaotajaks jäänud Even Tudeberg ja tema firma Estonian Ammunition Plant tunneb ebaõiglust: juba varem on Tudeberg Postimehele öelnud, et Nitrotol on töötajateta ühemehefirma. Samuti suskas ärimees, et Nitrotol pole ka laskemoonatootja, ja üldse, riigiametid paistavad olevat süsteemselt tema ettevõtte vastu.

Võidust ilma jäänud Estonian Ammunition Plant plaanib ette võtta kohtutee. “Tegelikult me absoluutselt ei taha kohtusse minna. Küsimus on põhimõtteline: see oli laskemoona hange ja me olime ainuke laskemoona tootmist pakkuv ettevõte,” rääkis Tudeberg Äripäevale.

Äripäeva lugejaid huvitab alati ettevõtete tehingud ja omanikevahetused. Seekord kirjutasime Eesti suurimast rehviärist Latakko, kelle uued omanikud on Taanis ja Rootsis tegutsev investeerimisfond Axcel. Ajakirjanik Martin Teder rääkis turuosalistega, kes tõdesid, et kunagine lätlase firma on turul väga tugevalt sees ning neile toetuvad ka paljud teised rehvi- ja autoärid.

Teder käis sel nädalal ka kohtus pankrotis Jaak Roosaare firmade võlausalajate koosolekul. Paljud invesorid ja võlausaldajad ei soovinud oma näo ja nimega ajakirjanikule rääkida.

Üks anonüümseks tahtnud jääda investor rääkis, et hakkas investeerimisega tegelema pea 13 aastat tagasi. "Tavalise palgatöötajana alustasin investeerimisega siis, kui sai ostetud Roosaare “Rikkaks saamise õpik”,“ ütles ta. ”Alustasin väga väikeste summadega. Nüüd olen 12–13 aastaga korralikus miinuses tänu Roosaare investeeringule.“

“Kui uudis Planet42 rahalistest raskustest suvel välja tuli, siis paar nädalat olin ise ka vaimselt katki,” rääkis ta. “Mõtlesin, et äge, mis ma nüüd pihta hakkan. Mis ma perele ütlen? Et olen investeerimise hoos meie rahad kõik ära kaotanud. Ja selle asemel, et seda raha elu peale raisata, nautida, osta luksusauto või käia reisimas, lubada perele ja lastele mida iganes. See on suur summa, mida laiaks lüüa. Nüüd ma tulin nagu tsirkusemängus ülevalt kolinal alla.”

Samuti jõudis ajakirjanik rääkida kriminaalkahtlustuse saanud ettevõtja Sven Pertensiga, kes oma esialgses teates ütles, et ei anna edaspidi intervjuusid. Siiski avas ta Martin Tederil kaarte ning tunnistas, et on üsna kindel, et pole midagi kriminaalset teinud. Pertens sai kahtlustuse usalduse kuritarvitamises ja erasektori altkäemaksu võtmises.

Katkend intervjuust: