• OMX Baltic−0,86%296,99
  • OMX Riga1,06%883,39
  • OMX Tallinn−0,37%1 895,19
  • OMX Vilnius−1,04%1 148,98
  • S&P 5001,59%5 954,5
  • DOW 301,39%43 840,91
  • Nasdaq 1,63%18 847,28
  • FTSE 1000,49%8 853,32
  • Nikkei 2251,7%37 785,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,34
  • OMX Baltic−0,86%296,99
  • OMX Riga1,06%883,39
  • OMX Tallinn−0,37%1 895,19
  • OMX Vilnius−1,04%1 148,98
  • S&P 5001,59%5 954,5
  • DOW 301,39%43 840,91
  • Nasdaq 1,63%18 847,28
  • FTSE 1000,49%8 853,32
  • Nikkei 2251,7%37 785,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,34
  • 02.03.25, 16:42

Nädala lood. 12 miljoni euro skeem ning prantslase elu Viljandimaal

Nädala loetuimate lugude seast leidub uudiseid, kuidas võõra rahaga ei käida heaperemehelikult ringi ning millise kannapöörde on teinud Viljandimaal elav prantslane. Samuti sai sel nädalal teada, et eestlaste loodud Skype jääb kevadel ajalukku.
Nädala lood. 12 miljoni euro skeem ning prantslase elu Viljandimaal
  • Foto: Liis Treimann
Äripäeva lugejaid huvitas veebruarikuu viimasel nädal enim lugu sellest, kuidas Tallinnas USA saatkonna eest on kadunud seal muidu aia peal olnud Ukraina lipp.
Varem on Tallinnas koos USA riigilipuga lehvinud saatkonna ees ka vikerkaarelipp, mis avaldas solidaarsust LGBTQ+ kogukonna inimestele.
USA saatkonna kõneisiku, pressiatašee Mike Snyderi sõnul on vastavalt USA 2024. aasta täiendava konsolideeritud eelarve-eraldiste seadusele lubatud Ameerika Ühendriikide riigihoonete ees heisata vaid USA riigilipp. Selle seaduse koostas 2024. aasta märtsiks USA kongress, kus sel ajal olid ülekaalus vabariiklased.
Seaduse võttis vastu eelmine USA president Joe Biden, kes aga kritiseeris tugevalt vabariiklasi, kelle ülemvõimu pärast oli seadusesse lisatud ühelipupoliitika, vahendas CNN juba eelmisel aastal.
Pikemalt saab lugu lugeda siit.
Hoiu-laenuühistu järgmise uusarenduse elanikud marssisid juba kohtusse
Järgmised koduostjad juba teistes arendustes kurdavad, et nad ei ole rahul Tartu Hoiu-laenuühistu kinnisvara arendava tütarfirma suhtumisega. Samuti puudub juba kaks aastat ühistu aruannetes audiitori hinnang.
Audiitorite kogu juhi hinnangul peaks see inimesi ettevaatlikuks tegema, ühistu juht Andro Roos kinnitab aga, et kõik on korras.
Ajakirjanik Marge Ugezene kirjutas hiljuti, kuidas hoiu-laenuühistule kuuluva tütarfirma Tartumaale ehitatud ridaelamusse kodu ostnud on hädas kümnete vigadega, mida arendaja Eesti Ühistumajad ei ole paari aasta jooksul korda teinud. Selgub, et see elamu ei ole ainus, mille elanikud räägivad probleemidest. Vähemalt ühes arenduses kodu ostnud kümmekond inimest on pöördunud ka kohtusse.
Tartus asuva kortermaja kuur, mis paar aastat lõpetamist ootab.
  • Tartus asuva kortermaja kuur, mis paar aastat lõpetamist ootab. Foto: Jassu Hertsmann
Tartus Tammelinnas valmis 2021. aastal ridaelamu. Hoone arendas Eesti Ühistumajad, mille omanik on Tartu Hoiu-laenuühistu. Enamik Tartu arenduse elanikke läks eelmise aasta hakul kohtusse. Peamine mure on, et Eesti Ühistumajad ei lasknud omanike hinnangul ehitada kaheksale korterile lubatud kuuriboksi.
Prokuratuur uurib kunagise suurtöösturi 12 miljoni euro liigutamise skeemi
Tere piimatööstuse endise omaniku Oliver Kruuda pankrotihaldur soovib hagiga pankrotipessa tagasi tuua Tere müügist ärimehe lähikondsetele läinud 12 miljonit eurot, aga sama skeemi lahtiharutamiseks on prokuratuur algatanud ka kriminaalasja.
See on juba kolmas kriminaalasi, mis Kruuda äriasjadega seonduvalt on algatatud.
Üheksa aastat tagasi oli Oliver Kruudale vapustusi täis aeg. Tema äriimpeerium hakkas kokku kukkuma, pangad algatasid võlgade katteks Tere aktsiaid omava Elveda OÜ pankrotimenetluse. Kohtus oli ka vaidlus, milles Marcel Vichmanni ettevõte Best Idea nõudis Kruudalt 15 miljoni euro suuruse võla tasumist.
Lisaks sai Kruuda toona kahtlustuse maksukuriteos, milles ta aastaid hiljem ka osaliselt süüdi jäi.
Avalikkus aga ei tea, et prokuratuur uurib Kruuda ja tema lähikondsete toimetamisi veel ühes kriminaalasjas, kirjutab ajakirjanik Koit Brinkmann.
Maksejõuetuse põhjustamise paragrahvi alusel kriminaalasja algatamiseks kuriteokaebuse esitanud Kruuda pankrotihalduri hinnangul skeemitati tehingute jadas Kruudale kuulunud Tere müügist saadud 12 miljoni euro väärtuses vara ärimehe lähikondsetele. Saadud vara kasutati osaliselt ka Kruudale kuulunud väärtusliku kinnisvara omandamiseks Kruuda lähedaste firmadele.
Skeemist lähemalt saab lugeda siit.
Viljandimaa talus sünnivad abilised lambakasvatajatele
Ajakirjnanik Marge Ugezene külastas Viljandimaal unistuste kodu leidnud prantslase Jérémy Tran-Sbraire’i, kelle talus sünnivad ilmselt juba mõne kuu pärast kutsikad, kes suudavad lambaid-kitsi huntide eest kaitsta. Tran-Sbraire imestab, et siinsed talumehed ei võta koeri appi, nagu tehakse seda näiteks Rumeenias ja Prantsusmaal.
Huntide maha laskmine on läinud üle piiri. „See on hullumeelne!“ ütleb Tran-Sbraire. „Kui viis aastat tagasi Eestisse tulin, siis öeldi, et siin on palju hunte. Nägin neid ja mõtlesin, kui lahe. Kuni neid hakati hullumeelselt tapma.“
  • Foto: Liis Treimann
Tran-Sbraire’i Lõuna-Eesti talu ümber luusivad hundid pea igal ööl. Heidutavad neid lambakoerad, kes patrullivad kilomeetrite viisi talu maadel. Kui ühed koerad teevad aktiivselt patrullimistööd, siis teised koerad hoiavad truult lammaste ja hobuste ligi. Hundid ei ole sellest kaitsest kordagi läbi murdnud.
Tran-Sbraire’i talu asub Viljandimaal. Metsa sisse peidetud talukoht jääb Tallinnast kahe ja poole tunni pikkuse autosõidu kaugusele. Taluõuele pöörates astub autole otsustavalt ette hoiatavalt haukuv kesk-aasia lambakoer ehk alabai. Ta ei luba sentimeetri võrragi autol edasi liikuda. Masin annab loomale alla.
„Ma kohe tulen,“ saadab Tran-Sbraire sõnumi.
Kuidas Prantsusmaalt Eestisse kolinud Tran-Sbraie Viljandimaal elab, saab lugeda pikemalt siit.
Skype asutaja: “Tuleb uued Eesti edulood teha!“
Reedel tuli ilmus, et Microsoft paneb eestlaste loodud Skype’i kevadest kinni.
“Mina loen sellest ainult ajalehest,“ ütles Skype’i asutaja-insener Ahti Heinla ja meenutas, et tema on ettevõtmise juurest eemal juba 2008. aastast ja nii oli Skype ”tema lapsuke“ väga kaua aega tagasi, kirjutab ajakirjanik Kristel Härma.
“Teenused, mis aastakümneid samamoodi toimivad, ongi harvad,” tõdes Heinla ja märkis, et idufirmadega ongi nii, et ühel hetkel võib keegi selle ära osta ning see elab siis oma elu edasi.
“Loomulikult on kahju, aga kui jutt on Eestist ja Eesti eduloost, siis seal ei ole ju midagi muud, kui tuleb uued edulood teha,“ ütles Heinla. ”Pigem ei ole küsimus mitte selles, et oleks üks lipp, mida lehvitada sada aastat, vaid nüüd peaksid ka uued peale tulema ja on tulnud ka natuke.“
Skype’i asutaja muljeid rakenduse sulgemisest saab lugeda siit.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele