Male aitab strateegiliselt otsustada

Male parandab laste õppeedukust

Andrei Korobeinik, Eesti Maleliidu president

Kui male on kord selgeks saadud, siis reeglid enam meelest ei lähe. Kuna ma enam kuhugi saavutustega jõudma ei pea, siis väga sageli mängu ei harjuta. Aga kui lennujaama ­ooteruumis on paar tundi vaba ­aega, siis mõne partii ikka teen online’is. Tipptegijad peavad aga taseme hoidmiseks väga palju mängima.

Märkimisväärsetest malesaavutustest tippspordina saame rääkida just noorte puhul. Aga ka ärikeskkonnas ja koolides on see hobi laiemalt levima hakanud ja varasemaga võrreldes on teatud areng toimunud.

Rääkides tipptegijatest, tuleb mängimist kindlasti alustada juba kooli ajal, nendel, kes pole kooli lõpuks meisterlikkust saavutanud, on väga raske hiljem tipptegijaks saada.

Meie koolides toimuvast programmist on läbi käinud 1500 last. Selle tulemusi näeme viie aasta pärast. Male aitab arendada mõtteviisi – see annab kasulikke oskusi reaalainete seisukohast ning parandab ka üleüldist õppeedukust ja lugemisoskust. Meil on IT-sektoris inimesi puudu ja koolilõpetajad ei lähe seda õppima, sest kardetakse tehnilist eriala, probleemi saaks male abil lahendada.

Laste jaoks on oluline, et nende tegevustest sõltub midagi. Need, kes mängivad malet, mõtlevad teistmoodi.

Koolides, mis projektis osalevad, on näha, et noored ei istu pärast tunde nutitelefonides, vaid kui neil on võimalus kasutada malelauda, sellel ka mängitakse.

Ameerikas on tehtud uuringuid, mis näitavad, et need, kes on lapsena malet õppinud, on täiskasvanuna edukamad.

Mäng on osutunud ka heaks kaitseks teatud haiguste vastu, näiteks Alzheimeri tõbe ei esine tippmaletajatel kunagi.

Male eelkäijadMale on tõenäoliselt pärit ­India mängust tšaturangast (sanskriti keeles “neli väeliiki” – jalavägi, ratsavägi, elevandid ja sõjavankrid, mida vastavalt esindasid nupud, mis arenesid välja tänapäeva male etturiks, ratsuks, odaks ja vankriks), mis tekkis umbes 6. sajandil.Esimesed säilinud tõendid malest pärinevad umbes 600. aastast India naabruses olnud Sassaniidide impeeriumi aladelt, kus mängu tunti šatrangi nime all.Lääne-Euroopasse ja Vene­maale jõudis mäng vähemalt kolme teed pidi. Aastaks 1000 oli mäng levinud üle kogu ­Euroopa.13. sajandi alguses hakati Lõuna-Euroopas šatrandži reegleid muutma ja 1475. aastaks meenutas mäng suures osas tänapäevast malet.

MalelaudMalet mängitakse nelinurksel 64 (8 × 8) ruuduga vahelduvate värvidega mängulaual. Mõlemad mängijad alustavad 16 malendiga ning eesmärk on matistada vastase kuningas.

StrateegiaSeisu hindamisel peavad mängijad arvesse võtma mitmeid faktoreid: laual olevate malendite väärtus, olukord tsentris, etturistruktuur, kuninga ohutus ja kontroll tähtsate väljade üle.Positsiooni hindamisel tuleb esmajärjekorras leida jõudude materiaalne vahekord, mis selgitatakse kummagi poole malendite väärtuste liitmisel. Tavaliselt on etturi väärtus 1 punkt, ratsu ja oda 3 punkti, vanker 5 punkti ja lipp 9 punkti. Kuningal pole punktilist väärtust, kuna mati korral on partii lõppenud. Lõppmängus on kuningas tugevuselt parem kui oda ja ratsu, kuid nõrgem kui vanker.Teine tähtis faktor seisu hindamisel on etturistruktuur. Kuna etturi liikumisvõime on teiste malenditega võrreldes piiratud, määrab etturite asetus kauaks seisu strateegilise iseloomu. Nõrkused etturistruktuuris püsivad sageli kaua. Etturistruktuuri nõrgestamine on üldiselt ebasoovitav, välja arvatud juhul, kui seda kompenseerivad muud tegurid.

KestusLisaks ilma ajata mängudele kasutatakse males ajakontrolli. Kui mängija aeg saab otsa enne mängu lõppu, on mäng automaatselt kaotatud (v.a juhul, kui vastasel pole matistamiseks piisavalt malendeid). Mängu kestus võib ulatuda mõnest minutist 7 tunnini.Kiirmale on male, kus ühele poolele antakse mängu jaoks 15–60 minutit.Välkmale puhul tuleb kõik käigud sooritada vähem kui 15 minuti jooksul.supervälkmale puhul on kummalgi poolel aega käikude tegemiseks vähem kui 3 minutit.