Curlingus viivad sihile terav mõtlemine ja meeskonnatöö

Kiired, intensiivsed ja suurt füüsilist pingutust nõudvad alad, nagu jäähoki ja uisutamine, ei ole sugugi ainsad võimalused jääl sportida. Curling on jääsport, mis nõuab peent tunnetust, meeskondlikku ühtsust ja teravat mõtlemist.

Pole nii lihtne, kui paistab

Olemuselt on 16. sajandi Šotimaalt pärinev jääkeeglimäng lihtne. Jääl on kaks neljaliikmelist meeskonda, kes viskavad korda­mööda kive eesmärgiga saada oma tiimi kivid sihtmärgile ehk kodule (inglise keeles house) võimalikult lähedale.

Praktikas mäng nii lihtne pole – jõukatsumused kestavad tavaliselt paar tundi ning pidevalt muutuv mänguseis eeldab osalejatelt mõttekindlust ja head taktikalist plaanimist.Klaasistuudio Annkris Glass üks asutajatest, klaasi­kunstnik Anne-Liis Leht on curling'uga tegelenud juba kümme aastat. Alani jõudis ta töise juhuse kaudu. Nimelt pidas Leht tol ajal ametit Tallinnas Jeti jäähallis, mis oli ainuke koht, kus sai jääkeeglit mängida. “Töötajatele pakuti võimalust seda proovida. Panime meeskonna kokku ja nii see alguse sai. Ala oli Eestis uus ja polnud eraldi nais- ja meeskondi. Kõik mängisid ühes arvestuses, osalesime ka Eesti meistrivõistlustel,” meenutas ta. 

Praegu peetakse jääkeeglis arvestust juba eraldi klassides, aga Lehe sõnul võib võistkondi Eesti meistrivõistlustel olla tollasega võrreldes isegi vähem. Seda tingib mängijate taseme järsk tõus – alaga tõsiselt tegelevad meeskonnad on harrastajatelt eest läinud. Hobi korras mängijatel pole motivatsiooni profisportlasi võistlustel püüda.“See on ikka nii, et kui soovitakse häid tulemusi saavutada, tuleb ka vastavalt treenida. Siiski on ka palju harrastajaid, kes osalevad turniiridel ja käivad isegi Eestist väljas mängimas, ent ei aja tingimata taga kõrgeid tulemusi, vaid lihtsalt naudivad mängu,” rääkis Leht.Lehel on meeskond nimega Nicekond, kellega ta üritab jääle jõuda kahel korral nädalas. Viimasel ajal on kohtumiste arv olude sunnil vähenenud ühele korrale. Kahetunnisel treeningul lihvitakse tehnikat, mängitakse omavahel ja vahel kutsutakse ka teisi võistkondi treeningmängudele. 

Vanus ei ole oluline

Lehele meeldib ala juures enim asjaolu, et see on harrastus kogu eluks – ­seda võib mängida mis tahes vanuses ning seejuures olla väga konkurentsivõimeline.“Curling'us ei ole vanus määrav, see on taktikaline mäng, kus füüsilisest jõust üksi ei piisa. Aastatepikkune vilumus võib ühel hetkel parema füüsise üle kaaluda. See on kombinatsioon füüsilistest ja vaimsetest parameetritest ja just see teebki ala huvitavaks,” rääkis ta. Kui teised talvealad, nagu näiteks suusatamine, sõltuvad ilmast, saab jääkeeglit harrastada pidevalt, sest mäng käib põhiliselt hallides.

Jääkeegel on ka automargi Lexus müümisele spetsialiseerunud Unelmauto ASi hooldusdirektori Ingar Mäesalu suur hobi. Tema tee curling'uni sai alguse huvist petangi vastu. Mäesalu mängis petanki seitse aastat, kuni otsustas 2004. aastal teiste petangimängijatega jääkeeglit proovida. Kokku moodustati kaks meeskonda ning juba samal aastal saavutati Eesti meistrivõistlustel esimene ja teine koht. Spetsiaalset varustust ja õpetusi käidi hankimas Soomest.Mäesalu on Eestit tiitlivõistlustel esindanud seitsmel korral. Curling'u juures köidab teda sarnaselt Lehega mängu mitmetahulisus. “See on ühest küljest füüsiline tegevus, teisalt põnev ja mänguline.”

Ala areneb, kui seda arendada

Jääkeegliga on lihtne alustada, sest selleks pole tarvis palju hinnalist varustust. Vaja läheb vaid harja, kingi, käputäit sõpru ja rada. Tavaliselt kestab juba korra soetatud varustus aastaid, seega on tegu ühekordse kuluga.Kümme aastat jääkeeglit mänginud Anne-Liis Lehe sõnul levib curling kiiresti. “Firma­pidudel käib seda igal aastal proovimas üle 3000 inimese ja eks sealt tekib ka harrastajaid,” sõnas ta.Lehe sõnul on curling Eestis praegu mängijate enda arendada, aga aktiivset kihutustööd teeb ka Eesti Curlingu Liit. Alaliit tegeleb muu hulgas sellega, et luua Eestis jääkeeglile parem kuvand. Liidu peasekretär Harri Lill märkis, et tubli tööga on liit silma jäänud ka jääkeegli esindajatele maailmatasemel ehk World Curling Federationile (WCF). “WCF hindab, et meie alaliit kasutab igal aastal eraldatud arendusraha alati ära maksimaalselt. Usun, et see kõik tasub tulevikus ära,” ütles Lill.

Lill sattus ala juurde tänu perekonnale

Tema isa Erkki Lill on Eesti naiskonna treener ja onu Martin Lill oli tänavu Eesti koondise kapten.Lapsepõlves jääkeegel Lillele huvi ei pakkunud, pigem meeldis talle korvpall. Pärast korvpallis saadud vigastust tegeles ta mõnda aega kahe alaga samal ajal. “Lõpuks jõudis kohale, et ega ma kossus andekas pole, samas pakkus curling head hasarti,” märkis Lill. Varsti mängis ta juba rahvusvahelistel noorte võistlustel.

Lille kogemustepagas rahvusvahelistelt võistlustelt on muljetavaldav ning ka möödunud kuul oli ta Eesti koondise liikmena Euroopa meistrivõistlustel. Lill on mitmekülgne sportlane, kes juhib ja arendab alaliitu, mängib rahvuskoondise eest, juhendab noori, on rahvusvahelisel tasemel kohtunik, kes käis Pekingi MMil, ning kui vaja, siis seab maha jääkeegliväljakuid.Lille sõnul tegelevad Eesti koondise mängijad alaga enamjaolt põhitöö kõrvalt, aga sellisel tasemel mängides ei piisa paarist mängulisest trennist nädalas. “Tuleb teha korralikult üldfüüsilist trenni ning koguda jääaega nii palju kui võimalik. Nädalavahetused mööduvad sageli välismaal MK-etappidel, et konkurentsis püsida,” nentis ta.

Lille sõnul toetab alaliit tänavu naiskonda 7500 euroga ja meeskonda 3500 euroga. Suurema osa vajalikust rahast käivad mängijad ise välja. “Olümpia­komitee hoiab alaliitu täiesti nulli  peal, aga see on juba laiem Eesti spordi rahastamise küsimus,” ütles Lill.Paranev kuvand ning tänu sellele kasvav huvi curling'u vastu tähendab ka uut pealekasvu. Lille sõnul võiks meie esindusvõistkonnad koosneda ainult noortest, kellel on palju aega treenida ning kes saavad täielikult spordile pühenduda. Sellised noored on tema sõnul isegi olemas, kuid rahast jääb puudu.  

Järgmisel aastal suurturniir

Eesti alaliit on saanud õiguse korraldada 2015. aasta juunioride MM. Võimalust jahtisid ka näiteks Rootsi, Suurbritannia ja Austria. Lille sõnul oli see osati võimalik tänu Tallinna linnale ja spordiametile, sest hiljuti avatud Tondiraba jäähallis on ka tipptasemel jääkeeglirajad. Ürituse korraldamisele on õla alla pannud ka kultuuriministeerium ja EAS.

Lille sõnul võiks jäähalle rajades mõelda multifunktsionaalsusele – hokiväljaku kõrvale jääkeegliraja ehitamine ei ole suur kulu, aga toob hallidesse rohkem sportijaid. “Soomes on rohkem kui 200 jäähalli, aga jääkeeglit saab harrastada vaid mõnes. Norras on viimasel kümnendil ehitatud 40–50 spetsiaalset jääkeeglirada ja tänu sellele kasvab ka alaga tegelejate hulk. Konkurents ning klubide rohkus on peamised, mis ala edasi viivad.”Hiljuti kindlustas Eesti naiskond koha EMi A-divisjonis ning sai võimaluse mängida esimest korda 2015. aasta MMi koha eest. Seekord jäi MMist lahutama üks võit, ent tegemist oli vaieldamatult ajaloolise sündmusega Eesti curling'us.