Abivajaja hooldamise kodus muudavad lihtsamaks leidlikud abivahendid

Liikumisvõime langus või kaotus on alati traagiline sündmus nii inimesele endale kui ka tema lähedastele. „Uus olukord tekitab tavaliselt väga palju küsimusi ja sageli ei osata neile vastuseid leida. Oluline on julgeda küsida abi, mitte püüda üksi kõigi keeruliste toimingute ja valikutega hakkama saada. Nii abivajaja kui ka tema hooldajate igapäevaste toimingute lihtsustamiseks on tänapäeval olemas palju erinevaid abivahendeid ja tänu riiklikele toetustele ei tähenda abivahend tingimata ka suurt väljaminekut,” julgustab abivahendikeskuse Invaru klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido.

Kuidas tulla toime suure elumuutusega?

„Hooldatava jaoks võib tekkida täiesti uus ja võõras olukord, kus ta igapäevaste tavaliste toimingutega enam ise hakkama ei saa, sealhulgas näiteks söömine, riietumine, WC kasutamine või enda pesemine. Inimeses võib tekitada masendust nii mõte sellest kui ka teadmine, et keegi teine peab edaspidi kogu aeg abiks olema,” kirjeldab Tiido abivajajate reaktsioone.

Tegemist on uue olukorraga ka abivajaja lähedastele. Täiskasvanu hooldamine on hoopis midagi muud kui beebi eest hoolitsemine. Tekivad küsimused: kas ma olen selleks valmis, kas saan hakkama, kes ütleb, kuidas peaksin toimima, nii et abivajajale haiget ei teeks? Samuti kerkib esile küsimus, kas tuleks leida hoolekandeasutus või saab lähedane või hooldaja kõigega ise hakkama?

Mida tähendab “valmistage kodu ette”?

Igapäevaselt abivajajatega individuaalselt tegelevate Invaru terapeutide sõnul tuleks esmalt läbi mõelda, milline on abivajaja igapäevane keskkond. Kas see on maja või kõrgemal korrusel asuv korter? Kas toas on piisavalt ruumi, et näiteks hooldusvoodile mõlemalt poolt ligi pääseda või ratastooliga liikuda? Kuidas pääseda WCsse ja vannituppa? Kas hooldatavat on võimalik soovi korral õue viia?

„Ühest lahendust siin ei ole, sest inimesed ja võimalused on erinevad. Sobiv abivahend leidub sellegipoolest igale abivajajale. Selle väljaselgitamiseks on võimalik meie esindustes konsulteerida kogenud klienditeenindajatega, kes oskavad esitada suunavaid küsimusi lähtuvalt inimesest ja tema igapäevakeskkonnast,” ütleb Tiido.

Ta soovitab abivahendi vajadusele mõelda juba siis, kui abivajaja ise veel näiteks haiglas viibib. „Juba haiglas olles tuleks koos arstiga mõelda läbi ja teha nimekiri vajaminevast ning lasta arstil vastav tõend kirjutada, et edasine asjaajamine oleks lihtsam. Meie saame Invarus aidata abivahendi välja valida, nõustada selle kasutamist ja selgitada, kuidas riik sotsiaalkindlustusameti kaudu selle soetamist toetab.”

Soodustingimustel abivahendite üürimiseks või ostmiseks tuleb esmalt pöörduda koos arstitõendiga sotsiaalkindlustusametisse, kes väljastab isikliku abivahendi­kaardi. Abivahendeid saavad soodustingimustel üürida-osta lapsed, puudega lapsed, täiskasvanud, kel on töövõime vähenemine või töövõime kaotus, samuti vanaduspensionärid. Invarusse pöörduvad sageli just abivajaja lähedased, kellel on oluline võtta kaasa enda isikut tõendav dokument ning abivajaja isiklik abivahendikaart, arstitõend ja puuet või töövõime vähenemist tõendav dokument selle olemasolul.

Mida peaks abivahendit valides teadma?

Keerukama tehnoloogiaga abivahendite puhul ei ole olemas universaalseid lahendusi: igale abivajajale tuleb leida just talle sobilik. Näiteks liiga laia ratastooli kasutamine võib kaasa tuua skolioosi või tekitada pingeid õlaliigestele. Liiga suurt ratastooli on kasutajal endal raske edasi lükata, liiga kitsas ratastool hõõrub puusade ja reite väliskülgi ning selles n-ö viltu istumine võib samuti kaasa tuua skolioosi.

„Sobilik ratastool ei aita vaid punktist A punkti B liikuda, vaid võimaldab teha igapäevaseid tegevusi ja toetab istumise asendit, vajadusel seda korrigeerides ja suunates,” selgitab Tiido ning lisab, et ratastooli üürima tulles oleks mõistlik mõõta eelnevalt ära abivajaja puusade laius kõige laiemast kohast – seda tuleb teha istumisasendis, toetades näiteks raamatuid puusadele ja mõõtes ära raamatute vahe.

Kui abivajaja veedab enamiku päevast voodis, aitab igapäevatoiminguid sooritada funktsionaalvoodi, kus on mugav muuta asendit. Voodihaige puhul on väga oluline roll ka madratsil – kui inimene veedab enamiku oma päevast voodis, oleks mõistlik mõelda lamatisi vältiva madratsi peale. Aga ainult madrats üksi lamatisi ära ei hoia, kindlasti tuleb ka abivajaja asendit pidevalt muuta.

Abivahendite kõrval on oluline roll ka igapäevastel hooldustoodetel, mis abivajaja ja ka hooldaja elu mugavamaks ning lihtsamaks teevad. Näiteks kui abivajajat on vee ja seebiga keeruline pesta, siis alternatiiv on spetsiaalne pesuvaht, kindad ja peapesu­müts, mis just voodirežiimil abivajajaid mugavalt hooldada aitavad. Igapäevaseid olmetegevusi lihtsustavaid abivahendeid leiab Invarust veel – alates spetsiaalsetest söömise-joomise tarvikutest kuni kammide ja seljapesuharjadeni.

Invaru valikust leiab sobivaid lahendusi ka mähkmete seast, soovi korral neid esialgu kasvõi ühekaupa ostes ja järele proovides. Imavaid pükse või püksmähkmeid ostma tulles on hea teada kasutaja puusaümbermõõtu kõige laiemast kohast – see aitab välja valida sobiva suurusega mähkme.

Tiido sõnul on täna saadaval väga palju erinevaid abivahendeid, mis aitavad igapäevaseid tegevusi lihtsamalt teostada. „Koos nõu pidades leiame kindlasti lahenduse. Oluline on vaid tulla ja küsida! Tihti tuntakse piinlikkust nõu küsimise ees näiteks mähkmete teemal või mõnel teisel delikaatsemal juhul. Aga meie abivahendikeskus just selliste asjadega tegelebki ning siin pole midagi häbeneda. See on meie igapäevatöö.”