Eesti põllumajandusfirma sai 100 000 eurot kahju tegevjuhi küberpetuskeemiga
Foto on illustreeriv. Foto: Liis Treimann
Ehkki otsese kahju kannatajateks olid ettevõtte partnerid välismaal, oli see tõsine löök Eesti ettevõtte mainele.
Äripäeva mai ajakirjast saab lugeda ka muude küberpettuseskeemide kohta, millega on Eesti inimestelt raha varastatud.
Tänavu esimeses kvartalis sai RIA taas teateid, et raha üritatakse välja petta niinimetatud tegevjuhi petuskeemiga, kus kurjategijad saadavad näiliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi või võltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise.
Kogu sündmuste ahel saab sageli alguse ettevõtte mõne meilikonto kompromiteerimisest, mis annab kurjategijatele võimaluse jälgida meilivestlusi ning koguda taustinfot, et siis õigel hetkel usutavalt vestlusesse sekkuda.
Nagu mainitud, on mõned pettusekatsed tänavu paraku juba ka edukaks osutunud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.