Majanduskriis on suurendanud kelmuste arvu

Kuigi justiitsministeeriumi avaldatud esimese kvartali kriminaalstatistika näitab, et keeruline aeg majanduses ei ole võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurendanud üldkuritegude arvu, siis on kuue protsendi võrra kasvanud varguste ja 14 protsendi võrra kelmuste arv. Ka ajalugu näitab, et just arenenud riikides „soosib” majanduslanguse aeg kõikvõimalike kelmuste ja petuskeemide kasutamist ning seda ka finantsvahenduses.

Mõte sellest, et kodulaenuga raskustesse sattunu võib hullemal juhul mõelda oma maja mahapõletamisele, lootes, et sellega põlevad ka kohustused, võib esmapilgul tunduda uskumatu. Kuid raskel ajal võtavad inimesed kasutusele erinevaid meetodeid, et ühelt poolt pääseda olemasolevatest kohustustest või teisalt leida juurde vajalikku lisaraha.

Üheks klassikaliseks panga- ja liisingupettuseks võib pidada võltsitud kontoväljavõtte või palgatõendi esitamist, kus klient soovib võtta laenu või liisida autot, kuigi tema sissetulek seda ei võimalda. Reeglina näidatakse palka suuremana või olemasolevaid kohustusi väiksemana. Lisaks üksiküritajatele, kes püüavad ise koduste vahenditega või sõbra abiga vajalikke dokumente võltsida, leidub täna ka juba ettevõtteid, kes sellist teenust kena kopika eest pakuvad. Üheks viimase aja markantsemaks näiteks võib tuua olukorra, kus klient oli oma pangakonto võltsimisega liialt hoogu sattunud, mistõttu näitas kontoväljavõte, et tema ametlik palk on miinus kaheksatuhat krooni. Kuna dokumentide võltsimine on muutunud üha „populaarsemaks” siis on ka finantsettevõtted kahtluse olemasolul võtnud kasutusele erinevaid meetmeid, mis aitaksid pettusi ennetada. Näiteks, võidakse kliendil kahtluse korral paluda saadetud panga kontoväljavõte kontoris uuesti ise välja printida. Samuti võetakse kahtluse korral ühendust tõendi väljastanud ettevõttega ning täpsustatakse, kas nimetatud isik töötab nende ettevõttes ja saab palgatõendil toodud palka või mitte.

Samas kohtab praktikas tihti ka olukordi, kus kasutatakse ära sõpra või tuttavat ja tema lihtsameelsust. Teisisõnu mõjutatakse inimest, kas siis raha eest või lihtsalt sõbra naiivsust ära kasutades, võtma teise inimese kohustuse oma nimele, mille tulemusena näiteks sõbra jaoks liisitava auto eest jäädakse võlgu või halvemal juhul läheb liisinguauto lihtsalt kaduma. Vastutajaks pooleks finantsasutuse ees on ikkagi klient ning seepärast tuleks mitu korda mõelda, enne kui hea sõbra aitamise jaoks mõnele finantseerimisotsusele alla kirjutatakse. Sellega on oht rikkuda oma krediidiinfo, mis võib tulevikus osutada jällegi takistuseks, kui soovitakse ise laenu või liisingut taotleda. Halvimal juhul võib asi jõuda kohtusse ja klient on sunnitud maksma auto eest, mida ta ise pole tõenäoliselt kunagi näinudki.

Lisaks eelnimetatud skeemidele kohtab liisingus tihti ka hindamisaktide võltsimist. Esimesel juhul „sõbrast“ autohindaja määrab autole kõrgema hinna, kui on auto reaalne turuväärtus, mille tulemusena klient ei pea tasuma esmast sissemakset. Teisel juhul võltsitakse juba olemasolevat automüüja hindamisakti, sooviga müüa liisingule maha näiteks avariiline sõiduk, mille väärtus terve sõidukiga võrreldes võib olla kordades madalam. Vältimaks taolisi situatsiooni ostavad liisingufirmad autosid sageli ainult oma koostööpartneritelt (ametlikud esindused, pikalt tegutsenud automüüjad) ning üksiküritajatelt ja äsja tegevust alustanud ettevõtetelt ostmist pigem välditakse.

Samuti kohtab liisinguturul tihti väikeettevõtjad, kes üritavad vabaneda oma kõrge liisingujäägiga autodest, mida nt praeguses majanduskeskkonnas on võimatu realiseerida, müües oma ettevõtte mõne lähiriigi „tankistile”, mille tulemusena vara võib jääda kadunuks või leitakse üles mõne aja pärast kolmandate isikute käest, kellele see on müüdud või renditud. Ka liisinguauto varguse lavastamine on Eestis juba üsna levinud võte, mida kohustuste ülepea kasvades üritatakse kasutada. Tänases majandussituatsioonis on pangad ja liisingufirmad kõrgendatud valmisolekus, et pettureid eemale hoida ja oma õigusi kaitsta ning vähimagi kahtluse olemasolul, annab pank sellest koheselt politseile teada ning kriminaalkorras karistamine ei ole välistatud.