Eesti Energia analüüsib Sutterilt kahjude sissenõudmist
Eesti Energia tahab välja selgitada, kui palju tulevikutehingutega saadud kahjust võiks olla otseselt endise juhtkonna süü, ning sedagi, kas on perspektiivi vähemalt osaliselt saamata jäänud tulust tekkinud kahju nende käest sisse nõuda.
Rahandusministeerium kantsler Merike Saks (vasakul), Eesti Energia nõukogu esimees Anne Mere ja Eesti Energia juht Andrus Durejko avasid neljapäeval erikontrolli raportit, mis tuvastas puudusi riigifirma varasemas juhtimises. Foto: Liis Treimann
Nelja aasta jooksul tehtud tehingutega on ettevõttel juba jäänud saamata 176 miljonit eurot, selgus neljapäeval avaldatud raportist, aga kõik kahju pole veel kaugeltki selge. Raport ei vaata tulevikku, see hindab tekkinud kahjusid, ütles Eesti Energia juht Andrus Durejko. Tehinguid tehti kuni nelja aasta peale ette ja kuni 2023. aasta alguseni, mis tähendab, et viimased numbrid saab kokku lüüa alles 2027. aastal.
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Eesti Energias on viimastel aastatel olnud suuri rikkumisi keskkonnanõuete täitmisega ning alt mindud tulevikutehingutega, riigifirma loodab, et olulist finantsmõju omaniku tehtud raportist ei tule. Raport ise nii roosiline ei ole.
Eesti Energiast ja selle tütarfirmadest lahkub uue juhi Andrus Durejko juhtimise all järjest tippjuhte. “Võtmejuhtidest, kes minu ajal olid, ei olegi kedagi alles jäänud,“ ütles kontserni eelmine juht Hando Sutter, kelle teada on lahkunud 14 juhti.
Valitsusest püsivalt kriitikat saanud Eesti Energias tehakse erikontroll – selles, mida täpsemalt erikontroll uurima hakkab ja mida muuta tuleks, on asjaosalised haruldaselt sõnaahtrad, aga mingit aimu rahandusministri allkirjaga hanketellimus siiski pakub.
Eesti Energia nõukogu: tegime otsuse väliste mõjutusteta
Eesti Energia nõukogu otsus mitte pikendada kevadel juhatuse esimehe Hando Sutteri lepingut, kergitas üles teema, kas otsuse taga võib olla peaministri isiklik suhtumine riigiettevõttesse.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”